Täna keskpäeval kohtub minister Mailis Reps partnerorganisatsioonide esindajatega, et arutada nii sisulisi kui ka rahastamisega seotud muudatusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses. Eesmärk on senisest paremini toetada õpilasi, kel ilmnevad hariduslikud erivajadused.

Hariduslike erivajadustega õpilaste kategoriseerimise süsteem ning sellele tuginev eriklasside jaotus ei taga õpilastele vajalikku tuge ja paindlikku õppekorraldust.

Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust. Selleks kavandatakse seadusandluses mitmeid muudatusi.

„Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt ning see peab olema kohe kättesaadav,” ütles minister Mailis Reps.

Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid.

Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte eriklassi liik.

Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest. Selleks eraldatakse kohalikele omavalitsustele lisaks haridustoetusele ka tegevuskulu toetust suuremat tuge vajavatele õpilastele.

Riik plaanib ka täiendava rahastamisega toetada kohalikke omavalitsusi tugispetsialistide kättesaadavuse tagamisel alates 2018. aastast alates 6 miljoni euroga aastas.

Kohtumisel osalevad kohalike omavalitsuste, eripedagoogide liidu, logopeedide ühenduse, koolipsühholoogide ühenduse, sotsiaalpedagoogide ühenduse, puuetega inimeste koja, lastekaitse liidu jt esindajad.