Töökohapõhine õpe sobib eriti hästi kogenud töötajatele kvalifikatsiooni tõstmiseks.

Pärnumaa kutsehariduskeskus liitus töökohapõhise õppe programmiga „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses, sh õpetaja koolituse koolituspraktika” ja „Kutsehariduse maine tõstmine, õpipoisiõppe laiendamine” (PRÕM) novembris 2015. Varasem töökohapõhise õppe läbiviimise kogemus on koolil olnud projektipõhine. Aianduse-metsanduse erialal toimus see Voltveti koolituskeskuses ja tehnikaõppeosakonnas elektroonika ja palkmajaehitaja õppekavadel, aastatel 2013–2015 viidi läbi töökohapõhisel õppel põhinevat osaoskuste projekti.

PRÕM = praktika + õpipoiss + (kutsehariduse) maine

Esimesena võtsime PRÕM-is inimesi töökohapõhisesse õppesse noorem­aedniku (õppeaeg 1 aasta), elektroonikaseadmete koostaja (6 kuud), kodutekstiilide õmbleja (6 kuud) ja raietöölise (3 kuud) erialale. Praeguseks on nendel erialadel alustanud juba järgmised õppegrupid. 2016. aastal alustas kaheksa õppegruppi, ettevõtteid oli kaasatud 48. Aastal 2017 jätkus õpe kolmel eelmisel aastal alustanud erialal ja lisandus neli uut õppegruppi: nooremaedniku, kodutekstiilide õmbleja, palkmajaehitaja (õppeaeg 1 aasta) ja raietöölise erialal. Kaasatud on 33 ettevõtet.

Ettevõttepoolsed juhendajad

Töökohapõhises õppes viiakse ettevõttes läbi 2/3 õppekava nominaalajast, et saavutada õpiväljundid praktilise töö käigus. Kas aga ettevõttepoolsetel praktikajuhendajatel on oma põhitöö kõrvalt aega õpilast professionaalselt juhendada? Kas nad jõuavad lähtuda õppekavas antud hindamiskriteeriumitest, olla pedagoogiliselt pädevad ja sotsiaalselt toetavad? Usume, et leevendust toob ESF-i projekti „ Tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel” rahastus (kool esitas projektitaotluse 30.01, otsus tehakse 60 päeva jooksul). Selles projektis on meil plaanis kahe aasta jooksul koolitada välja 160 ettevõttepoolset praktikajuhendajat. Koolitusteemad on seotud praktika ettevalmistamise, läbiviimise, hindamise ja juhendamisega, sealhulgas hariduslike erivajadustega (HEV) õppurite praktika korraldamise ja juhendamisega. Tutvustatakse õppekavade eesmärke ja hindamispõhimõtteid. Usume, et kolmepäevaste koolituste käigus saab kool ettevõtetelt tagasisidet, millised on probleemid ja kus on praktika korraldamisel ja õpilaste juhendamisel arenguruumi. Kool maksab ettevõtetele töökohapoolsete praktikajuhendajate tasustamiseks vastavalt määrusele 15–50% õppekoha baasmaksumusest. Kokkulepped sõlmitakse igal konkreetsel juhul eraldi.

Tunnustatud praktika­ettevõtete võrgustik

Pärnumaa KHK-l on toimiv tunnustatud praktikaettevõtete võrgustik. Regulaarselt toimuvad ettevõtete ümarlauad. Vaja on aga tihendada haridusasutuse ja tööandjate koostööd. Hea näide on tööandjad, kes käivad koolis oma ettevõtet või eriala tutvustamas. Teiselt poolt käivad kutseõpetajad ja praktikajuhendajad ettevõtetes stažeerimas, et omandatud kogemusi hiljem koolitundides ja praktilise töö tundides õpilastele edasi anda. Ettevõtte eesmärk on teenida kasumit, kooli ülesanne pakkuda head kutseharidust.

Koolis omandab õpilane kutse, kuid ei lähe erialasele tööle. Miks? Ettevõtetes napib ju töökäsi. Tihti on lojaalseimad ja parimad töötajad need, kes on aastatega omandanud kutsevilumuse, aga kel kvalifikatsiooni kinnitav kutsetunnistus puudub. Kas väljapääs olukorrast on suunata olemasolevad töötajad õppima töökohapõhises õppevormis? Kutseõppe läbimisel oleksid needsamad töötajad parimad edasised meistrid – praktika juhendajad. Hea idee oleks ka, kui ettevõtte juhid läbiksid ise kutseõppe, et alluvaid paremini juhendada ja tootmisprotsesse mõista. Nii saaksid nad ka parema ettekujutuse õpetamisest, õppekava väljunditest ja hindamisest, praktikadokumentatsiooni täitmisest.

Kogenud töötajad õpipoisiõppes

Pärnumaa KHK väljakutse on leida Pärnumaalt ettevõtted, kes sooviksid oma töötajate kvalifikatsiooni tõsta. Töökohapõhine õpe just seda võimaldab. Lisades aastatepikkusele töökogemusele värskendatud erialateadmised, saab liikuda kutseeksami suunas, selle edukal sooritamisel omandada aga kutsetunnistuse. Teoreetiliselt ideaalne, aga praktikas … Tööandja hirm on, et hea töötaja, kes saab hea kvalifikatsiooni, liigub konkurendi juurde. Ka perekonnas kasvatame-harime lapsi, kuid ei karda, et nad lendavad pesast välja …

Hariduse kaudu muutub ühiskond tervikuna tugevamaks. Hea näide on Pärnu elektroonikaettevõtted Note Pärnu OÜ, MS Balti Trafo OÜ, Scanfil OÜ, kus plaanime koostöös avada juba kolmanda õppegrupi, seekord 4. taseme elektroonikaseadmete koostaja õppekaval. Nende tehaste enda töötajate baasil. Või aktsiaselts Wendre, kus komplekteeriti samuti juba teine õppegrupp tehase töötajate baasil. Õpilaste sõnul on hea tehaseõhule vahelduseks akadeemilist õhku hingata. Annab enesekindlust, kui sooritad eksami ning saad kutsetunnistuse. Eakamate õpipoiste sõnul on meeldiv tunda üle aastate pisikest eksamivärinat.

Õpipoisi tasustamine ettevõttes

Takistuseks nende praktikantide-õpipoiste juhendamisel, kes pole ettevõttes juba varasemalt töölepinguga tööl, võib kujuneda kehtiv nõue maksta praktikaperioodil õpipoisile tasu. Töökohapõhise õppe käivitusfaasis oleks võinud see olla soovituslik. Kui töökohapõhises õppes asub eriala omandama inimene, kel pole varasemat töökogemust, on vähesed ettevõtted valmis maksma tasu õppe-juhendamise algusest peale. Juhendamine on keeruline töö, juhendaja enda tootlikkus tihtipeale langeb, sest väljaõppel töökohal ei piisa sellest, et õpipoiss vaatab passiivselt kõrvalt. See on õppimine töö käigus, aga õppimine ja õpetamine võtab aega. Ettevõtted ja valdkonnad on erinevad, nagu ka inimesed.

Kutseeksami eest ei pea õppija ise maksma

Alates tänavu septembrist on õpipoisiõppe õppekavade rakendamisel nõue sooritada kutseeksam erialadel, kus on kutsestandard. Õpilane ei pea kutseeksami sooritamise eest ise maksma ja see võib olla hea motivaator õppima asuda, eriti erialadel, kus on nõutud kutsekvalifikatsioon (näiteks raietööline). Natuke keerulisem on õppetööd korraldada töökohapõhises õppes siis, kui avaldused õppesse asumiseks esitavad väga erineva tööstaatusega õppijad: juba valdkonnas töötavad, töötud, teises valdkonnas töötavad ümberõppijad jne. Siis on ka tööandjal keeruline korraldada juhendamist ja väljaõpet ning planeerida õppetööd. Seni oleme siiski hakkama saanud ja väljalangus pole kuigi suur. Pigem on katkestamised seotud elukohavahetusega, tasuvama töö leidmisega teises valdkonnas, isiklike põhjustega.

Toetused töökohapõhises õppes

Vastavalt programmimeetmetele makstakse PRÕM-i õpilastele sõidutoetust, kui nende rahvastikuregistrijärgne elukoht asub väljaspool Pärnu linna. Kahjuks pole ühistransport tagatud igast maakohast linna ajal, mis klapiks koolitundidega. Seetõttu on tore, et näiteks elektroonikaseadmete koostaja õppekaval on tööandja MS Balti Trafo leidnud võimaluse katta nelja õpilase ühine autosõit Vändrast Pärnusse ja tagasi. Töökohapõhises õppes õppivatele õpilastele võiks erandina maksta toetust kilomeetrimäära alusel.

Koolilõuna toetuse saajate sihtrühm (alla 20-aastased keskhariduseta õppijad) pole suur, aga paneb mõtlema, kui õpilane küsib ettevõttepraktika ajal koolilõuna toetuse arveldusarvele laekumisel nõu: palun öelge, mida soovitate süüa 78 sendi eest päevas? Õnneks olevat koolilõunatoetuse määra tõstmine ühe euroni juba otsustajate laual. Koolisööklas õpilaspiletit kasutades saab sihtrühma kuuluv õpilane süüa juurde maksmata, sest kool on leidnud võimaluse kompenseerida lõuna 1,3 euro ulatuses. Programmi raames saab kool sildfinantseerimisel aga ikka tagasi 78 senti söögikorra kohta päevas.

Koostöö Rajaleidja ning Tugilaga

Väga hea koostöö uute õppijate leidmisel on Pärnumaa kutsehariduskeskusel Rajaleidja Pärnu keskusega, samuti Tugilaga, tööandjate keskliidust Anneli Entsoniga. Rõõmu teeb, et tööandjad pöörduvad kooli poole. Ühiselt arutatakse läbi tööandja soovid ning leitakse sobiv õppekava, et koolitada olemasolevaid töötajaid (Wendre AS) või leida uusi (HARMET OÜ). Koolis käivad tutvumisvisiitidel ka üldhariduskoolide õpilased. Hea meel on tõdeda, et ametiõpe on üha populaarsem. Töökohapõhises õppevormis saab õpet alustada aasta ringi, kui on olemas õpilased, ettevõtted ning soov kvalifikatsioon omandada. Pärnumaa kutsehariduskeskuses on alustanud õppegrupid 8–15 õpilasega. Arvestades kulu koolitusele, pole väiksemaid gruppe avatud.

Kuulame õpilasi, tööandjaid, õpetajaid, spetsialiste, et üha nõudlikumaks muutuval tööturul anda järelkasvu koolitamisel ning väljaõpetamisel oma panus, mis arvestaks muutuvaid suundumusi ja kutsekvalifikatsiooni nõudeid. Tore on tõdeda, et üha enam tööandjaid soovib kooliga koostööd teha ja esitada oma soove ja ettepanekuid.