Elina Uutela. Foto: Eliise Peelo
Elina Uutela. Foto: Eliise Peelo

HundrED koondab sada ideed

Elina Uutela. Foto: Eliise Peelo
Elina Uutela. Foto: Eliise Peelo
4 minutit
20 vaatamist
2 kommentaari
Elina Uutela. Foto: Eliise Peelo

Õpetajad üle maailma mõtlevad iga päev sellele, kuidas haridust paremaks muuta. Paraku ei pääse uuendused sageli klassiruumist välja, sest ideid jagatakse haridusmaastikul kohalikul tasandil.

Kohtusin haridusprojekti „hundrED” kommunikatsioonijuhi Elina Uutelaga pärast seda, kui ta oli Maailmamuutjate koolis pidanud pooleteise tunni pikkuse ettekande projekti olemusest. Talle meeldib projektist rääkida ja ta teeb seda õhinaga, mida toidab usk, et „hundrED” tõesti muudab maailma.

Mis on „hundrED”?

„HundrED” on projekt, milles otsitakse üles haridusteemalised uuendused, et neid ülejäänud maailmaga jagada. Me oleme ehitanud internetipõhise platvormi, kuhu koondame huvitavad ideed viisil, mis teeb õpetajatele nende leidmise lihtsaks, samas aitab mõista, kuidas neid lahendusi oma koolis rakendada saab.

Kas „hundrED” on seotud õppekavaga või pigem õppemeetoditega?

See on väga varieeruv. Praegu on meil väga palju Soome õpetajatelt tulnud ideid, mille valisime välja eelmisel aastal. Seega on palju õppekava läbivaid uuendusi, näiteks projekte, mille abil saab õpetada mitut ainet korraga. On ka üsna lihtsaid ideid ja praktilisi soovitusi, mida saab kasutada ühes aines. Siiski pole see keskkond, kust leiab ideid homse tunni sisustamise kohta.

Soome on juba maailma haridusedetabeli tipus. Mis ajendas seda projekti looma?

Idee sündis, kui Soome 100. aastapäeva tähistamise pidustused algasid. Kõikjal tärkasid Soome 100 projektid. Meie olime üks neist. Meie eesmärk oli koguda kokku sada Soome haridusuuendust ja need kokku pakkida, et ideed Soome poolt maailmale kinkida. Ühel hetkel taipasime, et kui meil on võimalik leida nii palju head materjali väiksest Soomest, võime globaalselt leida veel palju põnevaid projekte. Nii jõudsimegi tänase formaadi juurde – kogume kokku inspireerivad ideed üle terve maailma, eri valdkondadest.

Kuidas kohandate Soomest pärit projekte kasutamiseks riigis, mis on teises kultuuriruumis?

See on üks meie põhikriteerium, et uuendus peab olema kohandatav. Tahame leida uuendusi, mis ei ole seotud riigi õppekavaga. Võib juhtuda, et projekti ei saa ellu viia täpselt nii, nagu esialgne plaan ette nägi, kuid proovime anda juhiseid, kuidas ideed üksikjuhtumi puhul rakendada. Seetõttu ei leia „hundrEDi” keskkonnast valmis õppematerjale, vaid ideid, milliste õppevahenditega õppeainet lastele edasi anda.

Miks selline projekt vajalik on?

Kui vaatame väljakutseid, mida kiiresti muutuv maailm haridussüsteemile esitab, siis tõusevad esile kolm probleemi: üleilmastumine, kliimasoojenemine ja digitaliseerumine. Need nähtused mõjutavad eri viisil iga õpilast maailmas.

Kuigi need probleemid on ülemaailmsed, võime lahendusi leida üsna kohalikult tasandilt, näiteks klassiruumist. Tahame head lahendused esile tuua, sest pole mõistlik leiutada maailma eri nurkades jalgratast, kui lahendus on juba olemas. Tahame, et kõik need lahendused üles leiaks.

Kuidas õpetajad projekti vastu on võtnud?

Oleme õpetajatega päris head koostööd teinud. Nad jagavad hea meelega oma projekte ja meil on väga hea meel, et nad on kaasatud. Meie oleme valmistanud platvormi, aga õpetajad on need, kes oma ideede jagamisega kõige olulisema töö ära teevad. Soomes on hästi toimiv „hundrEDi” uuendajate kogukond, kes saab kokku, arutab omavahel ideede üle ja teeb neid paremaks. Soovime seda saavutada globaalselt.

Muidugi ei oota me, et kõik õpetajad, kelle igapäevatöö on niigi ajamahukas, suunduvad kohe meie platvormi uuendusi otsima. Proovime esialgu leida sobivat õpetajatele, kes on ise innukad maailmamuutjad.

Me ei saa sundida inimesi midagi muutma. Peame neile kõigepealt näitama, et see töötab.

Kas „hundrED” pakub ka tugiteenust õpetajatele, kes soovivad mõnda projekti ellu viia?

Jah. Meil on klienditeenindus, mis aitab projekte ellu viia. Meiega saab ühendust Skype’i teel, et innovatsiooni üle põhjalikult arutleda.

Igal uuendusel „hundrEDi” keskkonnas on ka küsimuste-vastuste rubriik. Saab lugeda teiste tagasisidet, kuid ka projekti autoriga ühendust võtta, et küsida, kuidas tema mõne projektiga kaasneva probleemi lahendaks.

Kuidas projekte jätkusuutlikuna hoitakse?

Me tahame, et innovaatorite panus ei piirduks projekti esitamisega „hundrEDi” platvormi. Tahame, et ideid arendatakse tagasiside põhjal.

Kui projekt on „hundrEDi” keskkonnas avaldatud ja innovaator saab tagasisidet näiteks paremate meetodite kohta, tahame, et ta vaataks, kas tagasisides pakutud meetod võiks tõesti paremini toimida, ja sellest lähtuvalt uuendaks oma ideed. Projekti pidevalt uuendamine hoiabki seda jätkusuutlikuna.

Kuidas saavad eestlased oma panuse anda?

Me avame oma platvormi globaalsetele ideedele 5. oktoobril. Siis on võimalik registreeruda ja uurida, mida sealt leida võib. Minge, koguge inspiratsiooni ja jagage oma uuenduslikke ideid.

„HundrED” ootab õpetajaid igalt poolt maailmast, et nad saaksid jagada, milliseid põnevaid projekte nad oma koolis läbi viivad.

Kommentaarid

  1. Teisendades –
    ja nii nad tapsidki meie Ferdinandi…
    Või –
    1970ndal hakati N.Liidus tootma tolle aja kohta suurepärast autot “Žiguli null-üks”, mille eelkäijaks oli Fiati Euroopa aasta auto aastast 1967. Aga kuna N.Liidus oli kombeks kõike olemasolevat parandada (ratsionaliseerida – hm!), siis hakkas Žiguli tase üsna pea alla käima – pideva “täiustamise” tulemusena…

    Tänu internetile levivad ka ülikeerulise õpetajatöö “täiustajate” mõttevälgatused maailmas ja nii langeb õpetamise tase kõikjal. Kolleegid Saksast, Soomest, Venest ja Taanist räägivad sama ning meilgi pole “iseenese tarkusest” hariduse paremaks muutjaist puudu – lastest on märkamatult koolis saanud katsejänesed (kui pehmelt öelda)…

    Peep Leppik

  2. P.S.
    Üks noor kolleeg küsis eile, mida ma oma (eelneva) mõistujutuga öelda tahtsin?

    Asi on väga lihtne – DIDAKTIKA kui TEADUS ÕPETAMISEST on Euroopas kujunenud välja põhiliselt viimaste sajandite jooksul. Algul kogemuslikult, hiljem (eriti 20.sajandil) psühholoogiateadusele tuginevalt. Ja kui nüüd hakkavad kasvõi teaduskraadiga õpetajad (ametnikest-kabinetiteadlastest rääkimara) seda muutma-uuendama, siis oleme nagu Žiguli ehituse “ratsinaliseerijad” – välja kukub üks käkk!

    Aga seegi on juba maailmas (Eestiski) olnud – 55 aastat tagasi jagasid meie õpetajad üksteisele nn eesrindlikke pedagoogilisi kogemusi (EPK). Just siis tuli legendaarne Aleksander ELANGO lihtsale-geniaalsele mõttele – õpetaja tuleb viia TEADUSE (uurimistöö) juurde ja nii sündiski ÜPUI (Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut)…

    Peep Leppik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Jalutuskäik pedagoogilises oaasis

Waldorfi kool on andnud ühiskonnale valikuvõimaluse. Eesti Waldorfi koolid on rohkem kui 30 aastaga tõestanud, et selle kooli lõpetanud noored…

8 minutit

Kolm uut nägu klassis: kuidas vahetusõpilased tõid kooli värskust ja elavdasid koostööd

Kui suve lõpus sai teatavaks, et Koeru Keskkooliga liitub korraga…

9 minutit

Õpetajad hakkavad oma loodud materjalide eest tasu saama

„Ministeerium on otsustanud koguda kokku ja rahastada olemasolevaid õpetajate loodud materjale,“ lausus haridus- ja teadusminister Kristina…

2 minutit
Õpetajate Leht