Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.

Sõnal sabast: Velmama

Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.
2 minutit
316 vaatamist
Priit Põhjala

Ka uuel kooliaastal ilmub Õpetajate Lehes üle nädala „Sõnal sabast”, veerg, mis keskendub oluliste uudis- ja velmamist väärivate unarsõnade tutvustamisele. Just, nii ma ütlesin, velmamist. Viimasel ajal, nagu heameelega täheldanud olen, on seda sõna – „velmama” – rohkem kasutama hakatud, paljud aga ei tea, mida see õigupoolest tähendab.

Velmama” on sõna „taaselustama”, meditsiinis „rea­nimeerima” sünonüüm. „Eesti etümoloogiasõnaraamat” ütleb, et see on 1950. aastatel loodud tehistüvi, mille impulss-sõnaks on ersa keele velmems tähendusega „ellu ärkama”. Leksikograaf Udo Uibo täpsustab oma raamatus „Sõnalood”, et sõna soovitas kasutusele võtta keeleteadlane Valdek Pall 1954. aastal ja selle innukas propageerija oli Paul Ariste.

Ja miks mitte seda väikesest sugulaskeelest pärit laenu praegugi propageerida? On ta ju suu- ja sulepärane, sõnadega „taaselustama” ja „reanimeerima” võrreldes lühem keelend, millel pealekauba meeldivalt selge ja konkreetne tähendusväli.

Velmata saabki näiteks vanu ja unustatud sõnu, aga ka möödunud aegade kombeid, aja jooksul unarule jäänud sõprussuhteid ning mõistagi õnnetuses kannatanut. Värv, heli või lõhn võib velmata lapsepõlvemälestusi, kirjandusteos või päevapilt varem elanud inimesi ja nii edasi.

Mõeldav oleks ka enesekohase tegusõna „velmuma” ehk „taaselustuma” kasutuselevõtt. Ja viimaks on ju võimalik kasutada ka nimisõna „velme” („taaselustus”, „reanimeerimine”). Seegi on mõnusalt lühike. Võrrelgem kas või keerukaid väljendeid „reanimobiil” ja „reanimatsiooniosakond” nende ökonoomsete vastetega „velmeauto” ja „velmeosakond”. Muide, saab veel kokkuhoidlikumalt, kui öelda „velmamise” ehk „velme” asemel „velm”, omastavas „velma” („velmaauto”).

Need on tõepoolest sõnad, mis ei peaks jääma paari keeleinimese omavaheliseks lõbuks, vaid võiksid pinduda meie ühises kõne- ja kirjakeeleski. Keelekorraldajate luba on olemas – kes ei usu, vaadaku ÕS-ist järele.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
3 kommentaari

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht