Vältimaks ingliskeelset tsitaatsõna action, soovitavad eesti keele sõnaraamatud kasutada filminduskontekstis sõna „märul”, mida leheveergudel propageeris eesti filmikriitika grand old man Jaan Ruus. „Märul” on mõnusam kirjutada ja hääldada, pealegi on sellega lahedam moodustada liitsõnu, näiteks „märulifilm” „action-filmi” ja „märulistseen” „action-stseeni” asemel. Mõeldav on kasutada ka „märulile” sisuldasa lähedasi sõnu „mürts” ja „möll”, rääkides näiteks „mürtsufilmist” või „möllufilmist”.

Aga üks ilmekas sõna, mida action’i asemel pruukida passib, on eesti keeles veel: „äks”. Õigekeelsussõnaraamatust leiame näitelause „Telekanal näitab ainult äksi ja seksi” ning liitsõnad „äksifilm” ja „äksistseen”. Nõndasamuti võime kõnelda „äksikangelasest”, „äksistaarist”, „äksikomöödiast” ja nii edasi.

Sõnast, mis käändub samamoodi nagu „riik”, on põhjalikumalt kirjutanud staažikas keelekorraldaja Tiiu Erelt artiklis „Action ehk äks”. Sarnaselt Ereltiga tuleb möönda, et action on eestikeelses tekstis kasutamiseks üksjagu tülikas sõna, sest nõuab tsitaatkeelendina „kursiivitamist, käänamisel ülakoma ja liitsõnamoodustuses sidekriipsu”; etemad on „märul” ja „äksel”, lühemalt ja lihtsamalt „äks”.

„Äksel” ehk „äks” on motiveeritud Viru-Nigula murdesõnast „äkseldama”, mis tähendab ‘askeldama, toimetama, rahmeldama’ (vrd ka „askel” ehk „(asja)toimetus”).

Murdevara uurides saame teada, et „äks” tähendab ka väikest (hao­raiumis)kirvest, mis aga – osundades veel kord Ereltit – ei tohiks sõna rakendamist action’i tähenduses takistada, vaid võib seda hoopis soodustada, seda enam et „häälikuliselt on sõnas tarvilikku hoogu, teravust ja järskust”. Liiatigi sarnaneb „äks(el)” väliselt inglise action’iga; mõelgu mõni mees siis pealegi, et see on inglise sõna häälikuline mugandus.

Õpetajate Lehe veergudel on paslik mainida sedagi, et sõna „äks” on leidnud kasutust ka pedagoogikakontekstis jõulise tegevuse tähenduses (liitsõnad „äksipäev”, „äksirühm”, „äksiõpe”) – ning soovida õpilastele-õpetajatele läbimõeldud äksi.