Usume, et pea igas Eestimaa haridusasutuses mõeldi ja kavandati, kuidas Eesti omariikluse sünnipäeva tähistamise kaudu õpilastes hoiakuid kujundada. Tallinna reaalkoolis oleme võtnud sihi tähistada ka Eesti Vabariigi lähimate naabrite sünnipäeva. Põhjuseid on mitmeid: tahame populariseerida Läänemere-äärsete riikide ajalugu ja kultuuri, luua tingimused, et õpilastes kujuneks arusaam Eesti ja naaberriikide ajaloo ning kultuuriloo sarnasustest ja erinevustest, kasvatada õpilastes aktusekultuuri ning avaldada austust meie naabritele, kes on mitmel korral olnud meie saatusekaaslased ning partnerid nii headel kui ka keerulistel aegadel. Praeguseks on möödas 6. detsembril 2017 toimunud Soome 100 ja tänavu 16. veebruaril aset leidnud Leedu 100 aktus, sügisel on kavas tähistada Poola ja Läti omariikluse aastapäeva.

Mõlema aktuse ettevalmistamisel lähtusime koostööpõhimõttest – ühiselt panustavad õpilased ja õpetajad (eesti keele õpetaja Kristi Koit, huvijuht Piret Otsa, muusikaõpetaja Eve Karp, ajalooõpetaja Madis Somelar, direktor Ene Saar), samuti kaasame saatkonnad.

Soome 100

6. detsembril oli reaalkool kaunistatud Soome lipukestega ja mitmesse kohta olid paigutatud „Soome 100” plakatid. Nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastme õpilastele sunnatud aktust alustati Soome ühe tuntuima helilooja Jean Sibeliuse teose „Finlandia” esitlemisega. Aktuse avas koolijuht Ene Saar, kellele järgnes Soome suursaatkonna asesaadiku Marko Laine ülevaade Soome majandus- ja ühiskonnaelust. Asesaadik rõhutas Soome ja Eesti suhete tähtsust.

Järgnesid ettekanded Soome iseseisvumisest (12. klassi õpilane Henrik-Mikael Toiviainen) ning Tallinna reaalkooli soomepoistest (vil!77 ja ajaloolane Märt Karmo). Aktusel tehtavate õpilasettekannete teemaraamistiku leppisid õpilane ja juhendaja-õpetaja koos kokku. Järgnes õpilaste individuaalne uurimistöö, mis omakorda juhendajaga koostöös muudeti tekstiliselt eakohaseks aktusel osalevate õpilaste vanust arvestades. Olulised olid ettekande visuaal (maalid ja fotod isikutest, kaardid, tekstid), seoste rõhutamine ning esitatav sõnum. Kooli ajaloo (realica) sidumine Eesti ja maailma ajalooga on osa Tallinna reaalkooli õppekavast.

Järgnes 11. klass noormeeste Mikkel Mägela, Tommi Allar Oja ja Siim Laasiku käsitlus soome kirjandusest ja luulest: Soome rahvuseepose „Kalevala” katkeid loeti ette nii soome kui ka eesti keeles, esitati Eino Leino luulet. Vahepalana esitas abituuriumi meesteansambel soome tuntud rahvalaulu „Säkkijärven polka”. Aktus lõpetati Soome hümni lauldes.

Leedu 100

Leedu sünnipäevale pühendatud aktust oli keerulisem komponeerida. Kultuurisild Eesti ja Soome vahel on keeleliselt ja kultuuriliselt tugevam. Analoogselt Soome ajaloo käsitlemisega kasutasime selgi korral Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi 2016. aasta sügiskonverentsil väliskülaliste poolt Eesti ajalooõpetajatele naaberriikide iseseisvumisest tehtud ülevaatematerjale. Oma abi Leedu kultuuriloo käsitlemisel pakkus raamatute näol ka Leedu saatkond Tallinnas. Otsustasime koosviibimise üle ehitada võrdluse baasil ning siduda käsitletava materjali seni õpitud teemadega ‒ mis Eestil ja Leedul on sarnast ning mis on eripärad. Leedu saadik Giedrius Apuokas rõhutas oma sõnavõtus kahe riigi koostöö väärtust ning tõi kuulajateni Eesti ja Leedu koostöökohad. Ettekannete tegemisel oli jälle kandev roll õpilastel, materjalid olid valmistatud ette analoogselt Soome aktusega. 12. klassi õpilased Maria Keridon ja Hedvig Vahlberg käsitlesid kahe riigi religiooni, ajaloo suurkujusid ja pöördepunkte, geograafilisi olusid ja sümboleid. Reaalkoolile omaselt rõhutati Leedu rahvuslille aedruudu ning meie rukkilille tervistavat väärtust. Henrik-Mikael Toiviainen tõi kuulajateni Leedu ajaloo olulisemad momendid aastatest 1917 ja 1918: keiserliku Saksamaa okupatsioon, Vilniuse konverents, Leedu komisjoni tegevus, Mindaugas II ja iseseisvumine 16. veebruaril 1918. Kui Soome 100 aktuse lõpetasime Soome hümniga, siis Leedu puhul alustasime hümniga ning sel korral olid õpilased pigem kuulaja rollis. Muusikaliseks vahepalaks valiti Leedu aktusel tuntud helilooja Mikalojus Konstantinas Čiurlionise teos „Meri”, aktuse lõpetasime 1989. aastal Balti ketiks valminud lauluga „Ärgake, Baltimaad”. Eesmärk oli jällegi kõrvutada kahe lähedal asuva riigi keelt.

Õpilased, kes enim panustasid, olid ka hingelisemalt enim seotud ja mõjutatud. Näiteks sõitsid Maria Keridon ja Hedvig Vahlberg 18. veebruariks Leetu, et sealse kultuuriruumiga põhjalikumalt tutvust teha. Henrik-Mikael Toiviainen aga osales 8. märtsil Leedu-Eesti suhteid kajastava arhiivimaterjali näituse avamisel Tallinnas.