„Kull või kiri?” küsis Rasmus ja pistis Pontusele viieöörilise nina alla. „Kui on kull, siis läheme Täitapunõmmele, ja kui on kiri, siis läheme ka Täitapunõmmele, aga kui viieööriline jääb serviti seisma, siis läheme koju koolitükke õppima.” Pontus turtsatas rahulolevalt. „Jaa, see on täiesti õiglane. Loodame siis, et ta jääb serviti seisma, loodame seda tõepoolest.”

Sel suvel juulikuus hakkavad Haapsalus Iloni Imedemaal (Kooli 5) tegutsema Rasmus, Pontus ja Lontu koos kõigi oma sõprade ja vaenlastega. Seda Astrid Lindgreni teksti on Eesti lavadel mängitud vähe, kuigi raamatu iga lehekülg väärib lisaks lugemisele ka teatris esitamist. Ning mis võiks olla lindgrenlikum kui Imedemaa roheline sisehoov suvises Haapsalus, kus tuua välja loo seiklused ja juhtumised. Tegelased ja nendevahelised suhted hakkavad seal otsekui ise elama. Kui lisada siia veel armastatud kirjaniku jutustamise soojus, muhedad dialoogid, põnev süžee ja inimlikud väärtused – sõprus, armastus, lojaalsus –, on terviktulemus kindlasti vaatamist väärt.

Lavastuses mängivad Tallinna 32. keskkooli teatrisuuna õpilased ja vilistlased. Lisaks neile astuvad üles juba tunnustatud näitlejad Andrus Eelmäe ja Merle Talvik. Rasmuse osatäitja Hans Matthias Kari on tubli noor pianist Tallinna muusikakeskkoolist, kes mitu aastat on osalenud 32. keskkooli näiteringi töös.

Lavastaja Eva Kalbus on teatripublikule juba tuttav – eelmisel suvel mängis MTÜ Liigub ja Loob trupp mitmes Eesti paigas Jaan Tätte „Laternat”.

Imedemaa õue muudab Västanviki linnakeseks andekas kunstnik Kamilla Kase. Olustikule sobiva helitausta loob Haapsalu muusik Arno Suislep.

Rasmus ja Pontus on kaks täiesti tavalist väikelinna poissi, kes satuvad Rasmuse õde aidata püüdes hõbedavaraste jälile. Miks õde abi vajas ja mis varastega toimus, kuidas puutub siia koerake Lontu ja kes on mõõganeelaja Alfredo, seda kõike saabki näha Iloni Imedemaa seekordses suvelavastuses „Rasmus, Pontus ja Lontu”.

Vaata lisa www.salm.ee.