Lämmatavalt kuumal suvepäeval kogunevad tumedad pilved. Korraga sähvivad taamal välgunooled ning mõne sekundi pärast on kuulda kõuekärgatust. Äike on vaimustav looduse vaatemäng.

Ühtlasi on äike keeruline elektriline atmosfäärinähtus, mille osa ei ole ainult välk ja müristamine, vaid ka eri tüüpi pilved, õhuvoolude süsteemid ja elektrilaengud. Füüsik ja leiutaja Nikola Tesla väitis 19. sajandi lõpus, et suutis laboris tekitada koguni keravälku. Selleks kasutas ta enda leiutist, mida nüüdisajalgi nimetame Tesla transformaatoriks.

Energia Avastuskeskuses on töös koguni kolm Tesla trafot, millega demonstreeritakse külastajatele iga päev välku. Trafo muundab madala sagedusega elektrivoolu kõrge sageduse ja pingega elektrivooluks. Näiteks avastuskeskuse suurim trafo tekitab koguni 500 000-voldist voolu. (Võrdluseks: õues nähtavate suurte elektriliinide pinge on kuni 350 000 volti.) Kui Tesla transformaator sisse lülitada, tekivad sinakasvioletsed välgukanalid. Peale selle on kuulda valju ragisevat heli ja tunda nõrka osoonilõhna, nagu ka pärast äikesetormi. Välgudemonstratsioonil on ohutu, kuid põnev lähedalt uurida, kuidas välgunooled välja näevad ja käituvad.

Muide, sellest, kuidas äike tekib, rääkis ja seda näitas katsetega avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer 11. aprillil „Tagasi kooli” e-külalistunnis, mis oli järjekorras 82.

Avastuskeskus pakub aga teisigi võimalusi eluta looduse nähtusi käsitleda. Näiteks saab heliekspositsioonil kuulata kõuekärgatusi, valgusekspositsioonil tutvuda vikerkaare ja varjude tekkimisega, uues tuuletunnelis kogeda võimast tormituult ning kosmoseekspositsioonil saada aimu sellest, milliste ekstreemsete keskkonnaoludega oleksime silmitsi, kui saaksime rännata päikesesüsteemi eri planeetidele ja teistele taevakehadele.

Kosmoseekspositsiooni täiendavad planetaariumiprogrammid, kus planetaristi juhendamisel uuritakse päikesesüsteemi planeete lähemalt (planetaariumiprogramm „Tähepere”) või vaadatakse, millised tähtkujud ja taevakehad on näha kevadises laotuses (planetaariumiprogramm „Täna tähistaevas”).

Üks avastuskeskuse populaarsemaid haridusprogramme on „Kliimamuutused”, kus uuritakse, miks keskmine temperatuur Maal pidevalt tõuseb ja kuidas see mõjutab elu. Mitmetahulise temaatika käsitlemisel vahelduvad arutelud praktiliste katsetega. Kliimamuutused tähendavad ühtlasi ekstreemsete ilmaolude sagenemist, mistõttu jõuamegi tagasi tolle kuuma suvepäeva ja välkuva äikeseni. Loodusnähtusi tasub mõista.