London on parim tudengilinn

Üliõpilaste seas korraldatud küsitluse tulemusena selgusid õppimiseks parimad linnad. 67 000 vastanut hindasid näiteks mainekate ülikoolide arvu, üliõpilassõbralikku keskkonda ja taskukohasust. Esikoha saavutas London, järgnesid Tokyo, Melbourne, Montreal ja Pariis, vahendab BBC. Londoni eelisteks peetakse mainekaid ülikoole, rikkalikku kultuurielu, häid töövõimalusi ja rahvusvahelisust. Taskukohasuse kategoorias läks Londonil halvasti, elukalliduselt on üliõpilasele sobivaim linn Budapest.

Õpetaja vahetagu mähkmeid

Inglismaa koolidele teevad muret lapsevanemad, kes saadavad oma lapsed mähkmetes algkooli (Eesti mõistes lasteaeda). Näiteks alustas hiljuti haridusteed nelja ja poole aastane tüdruk, kes ei oska potil käia, ja ta pole erand. Tihti on põhjuseks vanemate laiskus, kes soovivad elada nii, et ei peaks midagi ise tegema. Neile korraldatakse õpiprogramme, kuidas lapse eest hoolitseda, aga suur osa neist ei lähe sinna kohalegi. Mähkmete vahetamine on õpetajatöös uus nähtus, vahendab BBC.

Kuidas saada õnnelikuks?

Kuidas parandada õpilaste vaimset tervist? Tes.com veebilehel on välja toodud võimalikud abinõud. Esiteks tuleb kõige rohkem tegeleda ennetusega, varakult sekkuda ja keskenduda psüühikahäirete algpõhjustele. Teiseks mõelge, kuidas mõjutavad eksamid ja õppekava muutused laste vaimset tervist. Kolmandaks tegelege ebasoodsas olukorras elavatega, nende hulka kuuluvad näiteks tõrjutud, seadusega pahuksis olijad ning vaesed. Lisaks uurige hetkeolukorda koolides ja võimalusel suurendage valdkonna rahastust.

Miil päevas teeb tervisele head

Laste tervis paraneb Daily Mile’iga, vahendab tes.com. Nii kutsutakse kava, mille kohaselt õhutavad koolitöötajad last lisaks kehalise kasvatuse tunnile iga päev vahetundide ajal vähemalt ühe miili liikuma. Stirlingi ülikooli uurimuses 4–12-aastaste laste hulgas jõuti järeldusele, et kui kõndida või tegeleda muu füüsilise tegevusega vahetunnis 15 minutit, parandab see vormi, kehakoostist ja aktiivsust. Kava sai alguse Šotimaalt, hinnanguliselt on sama ideed hakanud kasutama 3600 kooli 30 riigist.

Koolinädal 4,5 päeva pikkuseks

Ashby Fieldsi algkool Inglismaal kavandab nelja ja poole päevast koolinädalat, et vaba reede pärastlõuna ennetaks õpetajate läbipõlemist, vahendab The Guardian. Hinnanguliselt töötab mõni õpetaja 60 tundi nädalas. Praegu käivad läbirääkimised vanematega ja visiooni kohaselt alustataks lühema koolinädalaga septembrist. Õppetundide arv oleks endiselt kooskõlas riiklike numbritega ja nendele, kelle vanemad ei saa kell 13.15 lastele järele tulla, pakutakse pikapäevarühma sarnast lastehoiuteenust.

Noori meelitatakse õpetajaks õppima juba lausa rahaga

Bathi Spa ülikool Inglismaal meelitab õpetajaks õppima. Oktoobris antakse igale õpetajakoolituses osalejale 500 naela suurune stipendium tänuks õpetajaameti valimise eest. Stipendiumi makstakse sel aastal esmakordselt ja selle tingis üha vähenev õpetajaks õppijate arv. Keskmiselt osaleb igal aastal Bathi õpetajakoolitusel 700 õppurit, vahendab tes.com. Sel aastal on kandidaatide arv vähenenud keskmiselt 19%, kusjuures ajalooõpetajaks soovib õppida koguni 31% vähem inimesi kui eelmisel aastal.

Erivajadusega lapse ema kiidab Kanada kooli

Erivajadusega 11-aastane Finnan läks kolmeks kuuks Kanadasse õppima. Tal läks aga sealses koolis nii hästi, et sakslasest ema otsustas pojaga Kanadasse kolida. Kolmest kuust sai aasta ja ema kiidab Kanada haridussüsteemi, vahendab Der Spiegel. Ema sõnul aktsepteeritakse poega Torontos sellisena, nagu ta on. Saksamaal tundus, et ta oli teistele klassis ainult koormaks, sest ta vajas kõigeks rohkem aega. Lapsega tegelevad uues klassis õpetaja ja abiõpetaja, kes vajadusel õpilase teise ruumi viib.

Saksa õpetajad kannatavad vägivalla all

Saksamaal esitles otsekoheste sõnade poolest tuntud Udo Beckmann õpetajate vastu suunatud vägivalla teemalise küsitluse tulemusi ja lisas, et „muinasjutt üksikjuhtumitest“ peab lõppema. Selgus, et viie aasta jooksul esines pooltes koolides ähvardusi ja vägivalda õpetajate vastu. Kõige sagedasem vägivallavorm on verbaalne (48% koolidest), järgnes füüsiline rünnak (26%) ja küberkiusamine (20%). 39% koolidest peab õpetajate kiusamist tabuteemaks, millest ei julgeta rääkida, vahendab Der Spiegel.

Koolitööga jännis poiss helistas hädaabinumbril

Saksamaal Bühlis helistas kümneaastane õpilane hädaabinumbril ja nuuksatas mitu korda. Ning enne, kui ta murest rääkida jõudis, katkes kõne. Baden-Württembergi politseinikel ei jäänud muud üle kui kohale sõita. Telefoninumbri abil tehti kindlaks poisi aadress ja politseiauto asus teele. Selgus, et poiss ei saanud koolitöödega hakkama ja otsustas viimases hädas abi kutsuda. Milline koolitükk nii raske oli, et lahendamisel politseinike abi vajati, ametivõimud ei avaldanud, vahendab Der Spiegel.

Norra koolilõpetajad kipuvad pidutsemisega üle piiri minema

Norras tähistavad abituriendid keskkooli lõppu nii metsikult, et sel aastal otsustasid ametnikud sekkuda. Mitu nädalat käivad õpilased ringi rahvusvärvides, nad on kärarikkad ja peolt ei puudu ka alkohol. Lisaks tegeletakse julgustükkidega, näiteks jalutatakse riieteta üle silla. Teedeamet teatas, et ei taha olla tujurikkuja, aga hoiatas noori, et need sel aastal ohutussaartel vanainimeste asjadega ei tegeleks, sest vaatepilt võib tekitada liiklusohtlikke olukordi, vahendab Der Spiegel.

Iraan tõrjub koolides inglise keelt

Iraani ja Venemaa soojad suhted on jõudnud koolisüsteemi. Nimelt soovib Iraani haridusminister Mohamed Bothaei hakata riigi algkoolides vene keelt õpetama. „Me soovime inglise keele staatust nõrgendada ja viia koolidesse uusi keeli, näiteks vene keele,“ ütles minister Moskva kohtumisel. Vastutasuks on võimalik, et mõnes Venemaa koolis hakatakse pakkuma võimalust õppida pärsia keelt. Inglise keele õpetamine Iraani riiklikes algkoolides keelati ära juba selle aasta jaanuaris, vahendab Der Spiegel.

Kogunud ÕIE TÄHTLA