Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Hola

Priit Põhjala.
2 minutit
209 vaatamist
Priit Põhjala.

Sünonüümsed „pärimusmuusika“ ja „folk“ ehk „folkmuusika“ tunduvad eesti keeles ühtviisi elujõulised olevat. Peale Viljandi pärimusmuusika aidas asuva pärimusmuusika keskuse ja pärimusmuusika teabekogu on meil ka Põlvamaa folgisellide selts, Tartu folgiklubi ja Mooste mõisa folgikoda; Viljandi pärimusmuusika festival on rahvasuus tuntud Viljandi folgina ja Hiiumaa iga-aastane pärimusmuusikapidu kannab ametlikku nime Hiiu Folk; mõlemad sõnad leiab ka tähtsamatest eesti keele sõnaraamatutest.

Nood sõnaraamatud annavad aga eluõiguse veel ühele „pärimusmuusika“ ja „folgi“ sünonüümile – sõnale „hola“. Kõigi kolme vormi- ja sisunüansside kohta saab lähemalt lugeda näiteks Taive Särje ja Ants Johansoni artiklist „Pärimusmuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemine Eestis“ (Mäetagused 49/2011), mina peatun seekord sõnadest harjumatuimal, „holal“.

Eesti etümoloogiasõnaraamatu“ järgi on „hola“ häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võru murdes tähendab sõna ‘alp, totter, rumal’, ka ‘loba’, „holalaul“ aga ‘ilmalik laul, lorilaul’ (võrdle ka soome holottaa ‘huilata, hõikuda; jaurata’).

Uues, folkmuusika tähenduses hakati tüve kirjakeelde juurutama 1970. aastatel, peaasjalikult soovist inglismaiguline „folk(muusika)“ – folk (music) – millegi sama suupärase abil kõrvale tõrjuda. „Hola“ esimene soovitaja oli Ain Kaalep, kes 1973. aasta 11. mai Sirbi ja Vasara „Keeleveergudes“ leidis, et võrumurdeline sõna on nii stiilipuhtuse, kõla kui ka edasituletamisvõimaluste poolest sobivaim „folgi“ vaste, mis on kirjakeeles uue sõnana vaba ka võimalikest ebameeldivatest assotsiatsioonidest.

Algava suve folgiüritustele võikski asjakohast arutlusainet pakkuda vanameistri sealtsamast loost pärit tsitaat: „Sõna „folk“ ise kuulub aga paraku „anglosaksi pooside“ hulka. Kangesti võõrastav kuulda küll, kui teadustatud eesti „folklaulja“ kannab ette näiteks „Haanja mihe“! […] Kuidas oleks, kui esineksid holalauljad […], lauldaks holalaule […] ja peetaks siis aeg-ajalt nii noore kui vana rahva rõõmuks holapidusid?“

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

TI tulek lükkab ümber väljundipõhise õppe idee

Väidetavalt on Buddha öelnud, et kõik võib muutuda silmapilgutusega. Just sellise äkilise ja põhjapaneva muutuse on toonud…

7 minutit

Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?

Eesti õppekeelele üleminek on läinud nii, nagu arvata võis. Esimestes klassides õppivad lapsed on…

3 minutit

Kas me oleme ristiinimesed?

Eestlasi on nimetatud Euroopa kõige usukaugemaks rahvaks, kuid see ei tohiks takistada meid ristiinimeseks olemast. Mu vanaema Frieda-Johanna oli tõsine eesti…

7 minutit
Õpetajate Leht