Tartu ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuses Pedagogicum said hiljuti tunnistused kaheksateist lahenduskeskset kootsi, kes hakkavad pakkuma tuge muutusi otsivatele haridusasutustele.

Lahenduskesksed kootsid aitavad kliendil küsida küsimusi, mille vastused viivad teda lähemale soovitud lahendusele, selgitas TÜ haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja. Sellisena eristub kootsing näiteks nõustamisest ning on hästi kooskõlas nüüdisaegse õpikäsitusega, kus rõhk on õppija enda aktiivsusel vastuste otsimisel. Lahenduskeskne kootsing toetab inimeste sisemist motivatsiooni, enesejuhtimist ja -tõhusust ning sobib nii õpilaste ennastjuhtivaks õppimiseks kui ka õpetajate ja koolijuhtide professionaalseks enesearenguks.

Pool aastat kestnud põhjaliku koolituse läbinud 18 kootsi on tegevad Tartu ülikooli eri valdkondade õpetajakoolituses. Barkalaja sõnul kaasati töötajaid kõigist teaduskondadest, et ülikoolis tekiks lahenduskeskse kootsingu koolkond ja hajusalt tegutsevad inimesed saaksid ühesuguse platvormi ja metoodika.

Nüüd on vastsed kootsid valmis oma oskusi jagama ja tuge pakkuma koolidele ja lasteaedadele. Haridusasutused, kes soovivad kootsingut tellida, peaksid pöörduma Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse poole. Kümnel asutusel on võimalik saada koots tasuta, kuna Euroopa sotsiaalfond toetab tänapäevase õpikäsituse ellurakendamist ja ülikoolide haridusteaduste kompetentsikeskuste tegevust ning uude meetmesse on kootsing ühe tegevusena sisse kirjutatud.

Kui kool või lasteaed tunneb, et talle on sellist abi vaja, tasub saata haridus­uuenduskeskusele motivatsioonikiri.

Kes kümne tasuta tellija hulka ei mahu, võib ülikooli haridusuuenduskeskusega eraldi kokkuleppe sõlmida.

„Kootsing on ärijuhtimises tuntud ja väga populaarne meetod, kuid oleme leidnud, et haridus ei tohi järel lohiseda. Koots saab olla teejuhiks ka haridus­uuenduses. 18 inimest peaks ära katma haridusvaldkonna vajadused mõneks ajaks,“ lausus Barkalaja.