Kui esmatutvus kodukandi ettevõtetega tehtud, tasub mõelda, kuidas väärt kogemust õppetöösse lõimida. „Ka õpetajatele meeldis kooli seinte vahelt vahelduseks välja tulla ja uusi teadmisi saada,“ räägib Rete Kustassoo Marjamaa talust. Ta soovitab koolidel julgelt ettevõtete poole pöörduda ja jõuda inimeseni, kes on valmis noortega tegelema ja leidma lisaks missioonitundele koostööst midagi kasulikku ka enda jaoks.

Tartumaa Kuuste koolil on omakandi ettevõtetega pika­ajalised suhted. Enamasti kutsutakse vilistlasi andma näidistunde, mis loovad põneva ja vahetu ettekujutuse tööelust ja aitavad ehk erialavalikuski. Viimastel aastatel on kevaditi kogu kooliperega käidud ettevõtetes. Üks koostööpartner on vilistlane, Marjamaa talu peremees Tõnu Oks, kes tegeleb juba aastakümneid marjade ja puuviljade kasvatamise ning väärindamisega.

„Toodete kvaliteeti ja tervisesõbralikkust tähtsustava ettevõttena on Marjamaa talu igati sobiv partner koolile, kes püüab õpilastes kujundada hoolivat suhtumist töötegemisse ning kasvatada noorest teadlikku tarbijat,“ räägib Kuuste kooli huvijuht Kaido Mark. Eelmisel aastal astuti koostöös uuele tasandile. Nimelt kirjutas kool ettevõtlusõppe vaheldusrikkamaks ja praktilisemaks muutmiseks koos Marjamaa talu peretütre ja müügijuhi Rete Kustassooga projekti Innove ja „Edu ja tegu“ konkursile, mille tulemusena rahastati 2017. aasta sügisest kuni tänavu sügiseni mitmesuguseid tegevusi. Projektiga sooviti kummutada ka levinud müüte, et maal ei ole ei tööjõudu ega tööd.

Kavas on olnud nii teoreetilised loengud-õppekäigud Marjamaa talu toodetest ja tootmistsüklist kui ka praktiline tegevus, nagu tervislike smuutide valmistamine ning hooajatööd marja- ja puuviljaaias.

„Võimalusi projektitegevuste lõimimiseks õppeainetega oli rohkelt,“ sõnab Mark. Näiteks sobitusid smuutid inimeseõpetuse, toodete sisalduse teema keemia-bioloogiaga, praktiline tegevus kehalise kasvatuse ja töökasvatusega. Õpilased tegid sügisesi tagasilõikusi istanduses ja kevadisi hoolduslõikusi viljapuudel, korjasid õunu.

Koostöö planeerimisel oli koolirahvale suurim väljakutse sobitada tegevust tunniplaaniga ja teha kompromisse aineõpetajatega. Klassijuhatajad olid siiski meelsasti nõus õpilastega välitöödele kaasa minema. Õnneks trotsisid õpilased vapralt jahedavõitu ilma ega virisenud ülearu.

„Kuigi lapsed võtsid agaralt osa kõigist harjutustest, vaimustas neid kõige rohkem smuutide ja mahlajäätise tegemine,“ lausub Mark. „Tore oli jälgida õpilaste rahulolevaid nägusid, kui nad omavalmistatud jäätist limpsisid.“

Kust leida aega?

Et kunstiharidusega Rete Kustassool on õpetajakogemus, suunas talu süda ja ideede generaator Tõnu Oks koostöö koolinoortega sujuvalt tütrele.

„Minu jaoks oli lihtne nii ettekandeid ette valmistada kui ka talu noortele sobivas tempos ja keeles tutvustada,“ märgib Kustassoo. Kõige raskem oli leida vaba aega, kuna iga eduka ettevõtja soov on muuta oma ettevõtet suuremaks ja edukamaks. Samas on selge, et näpunäiteid jagada ja raskematest väljakutsetest rääkida saab ikkagi vaid ettevõtja ise.

„Ettevõtja on oma valdkonna kõigi etappidega kursis, kas või mingit osa kaasa tehes saab noor selle vajaliku kogemuse, mida tunnis kuulates ei saa,“ ütleb Kustassoo. Ta näeb kasutegureid ka oma talu jaoks. Edaspidi poes Marjamaa tooteid märgates teavad Kuuste kooli noored ja loodetavasti ka nende vanemad, et tegu on väga naturaalsete ja tervislike toodetega. Loodetavasti kasvab mõnest noorest talule ka tubli töötaja või hea koostööpartner.

„Õpilastele on hindamatu kogemus, kui nad saavad ettevõttega lähemalt tutvuda ja ise töökäike läbi proovida,“ ütleb Kustassoo. „Ka õpetajatele meeldis kooli seinte vahelt välja tulla ja midagi uut teada saada. Soovitan julgemalt ettevõtete poole pöörduda ja jõuda inimeseni, kes on valmis noortega tegelema ja leiab lisaks missioonitundele mõne kasuliku külje ka enda ettevõtte jaoks.“

Kaido Mark lisab: „Ei tasu karta, et õpilastega suhtlemine ja nende juhendamine toimekat töörahvast kuidagi hirmutab. Vastupidi – ettevõtjad on huvitatud noorte väärtushinnangute kujundamisest ja tänapäeval unarusse vajuma kippuva töökasvatuse väärtustamisest.“

Vaheaeg poes

Rakvere põhikool on juba kaks aastat teinud koostööd Sõbralt Sõbrale poega. Asi sai alguse õpetajate päevast, mille õpetajad veetsid kaupluses vabatahtliku tööd tehes. „Sellest kasvas aga välja suurem koostööprojekt meie ja ettevõtte vahel,“ ütleb huvijuht Evelin Rikma.

Lõimitud kunstiõpetuse ja ühiskonnaõpetuse tundides on poe juhataja tutvustanud sotsiaalse ettevõtluse põhimõtteid. Lapsed said võimaluse kujundada väljapanekuid. Seejuures harjutati meeskonnatööd. Siis tegi kauplus ettepaneku sisustada laste koolivaheaegu ja noored korraldasid poes puslevõistlusi ja meisterdamise töötubasid. Kauplus andis auhinnad. Võistlustest said osa maakonna teised koolid ja nii jagati üksteisele kogemusi. Sealt kasvas välja Sõmeru kooli mõte koostööks Sõbralt Sõbrale poega.

„Suurem koostööprojekt meie kooli ja Sõbralt Sõbrale ettevõtte vahel hõlmas osalemist projektis „Täht idas“,“ lausub Rikma. Kampaania eesmärk oli üle Eesti valmistada ja kohale toimetada 6000 kingitust maailma kriisikolletes sõjategevuses kannatanud lastele.

Kuna kauplus ja kool väärtustavad taaskasutust, sai ühiseks kokkupuutepunktiks prügikasti minevate katkiste nõude taaskasutamine poiste töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides.

„Koostöö aitas saavutada õppekava eesmärke ja õpetas lisaks aineteadmistele koostööd omavahel ja väljaspool kooli, märkama abivajajaid, panustama kogukonna heaks, arendas suhtlemisoskust, ettevõtlikkust ja eneseväljendust,“ loetleb Rikma. Suurim väljakutse ettevõtte seisukohalt oli kaupluse töö planeerimine, et jaguks inimesi nii klientide kui ka lastega tegelema. Kuid pood sai linnarahva seas tuntust juurde.

„Koostöö ettevõttega aitas muuta koolitunde huvitavamaks ja rakendada õpikutõdesid pärisellu,“ lausub Rikma. „Tõestasime, et ägedad koolitunnid väljaspool klassiruumi, kus iga laps saab olla loov ja ettevõtlik, on teostatavad, kui oskame vaid märgata võimalusi enda ümber. Need ei maksa palju, ei nõua keerulist logistikat, on kättesaadavad igaühele. Ettevõtlikud lapsed kasvavad isiklike eeskujude najal. Lapsi nakatab ettevõtlikkuse pisikuga just see, kui anda võimalus ise panustada ja lähedalt näha, kuidas asjad päriselus käivad. Oleme tänulikud, et meil on partner, kes ei kartnud lubada lapsi müügisaali toimetama, koostama väljapanekuid, korraldama üritusi. Meil on palju vahvaid mõtteid ka tulevikuks ja usume, et meie suurepärane koostöö jätkub.“

Rakvere põhikool soovitab sellist koostööd ka teistele. Sellest ei võida ainult lapsed ja õpetajad, vaid ka ettevõtted, kes kogukonda panustavad ja endale väärilisi partnereid kasvatavad.

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.