13. juunil Pärnus toimunud rahvusvaheline konverents võttis kokku Eesti alushariduse juhtide ühenduse poolt 2016. aastal algatatud ja Erasmus+ strateegilise koostöö meetmest rahastatud projekti „Quality – 3C“ (Cheerful, Courageous, Creative Child) töö ja tulemused.

Eestist osalesid projektis 17 lasteaeda ja Tartu ülikool, rahvusvahelised partnerid olid Horvaatiast, Portugalist, Kreekast ja Lätist. Projekti juhtis Tartu Midrimaa lasteaia õppealajuhataja Ellen Einaru. Projekti eri etappidel toimusid arutelud ja koostöökohtumised haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna peaeksperdi Tiina Petersoniga ühiste ootuste ja koostöövõimaluste selgitamiseks.

Projektil oli kaks olulist eesmärki. Esimene oli tõsta lasteaiajuhtide professionaalsust õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimisel ja hindamisel. Teine töötada välja sarnastel hindamiskriteeriumidel põhinev õppe- ja kasvatusprotsessi kvaliteedistandard ja asuda seda rakendama.

Projekti käigus toimus mitmeid kohtumisi ja tegevusi, kus kõik partner­organisatsioonid tutvustasid oma maa alusharidussüsteemi ja eelkooliealiste laste arengu hindamist. Ühtlasi tutvuti õppeprotsessi kvaliteedi hindamise meetoditega ning jagati partneritega kogemusi, sealhulgas neid, mis on seotud lapse erivajaduse varase märkamisega ja sellesse sekkumisega.

Igas partnerriigis korraldati lasteaiajuhtide, õpetajate, lapsevanemate ja tugipersonali seas küsitlus, et saadud tulemuste põhjal luua õppe- ja kasvatusprotsessi hindamise kriteeriumid ja ühtne kvaliteedistandard.

Pärnus toimunud lõppkonverentsil said 180 konverentsil osalenut ülevaate sellest, kuidas on korraldatud õppeprotsessi hindamine nende riikide lasteaedades.

Kreekas ja Horvaatias väärtustatakse koostööd perega

Kreeka esindaja Maria Skordyli, Hania 11. lasteaia direktor, tutvustas oma ettekandes õppeprotsessi hindamise põhimõtteid ja korraldust. Kreeka lasteaedades on hindamise põhieesmärk saada teada, mida laps teab, mõistab, mõtleb, tunneb ning on juba omandanud. Selleks tuleb jälgida, mida laps teeb, kujutab/joonistab või vahendab nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt eri tegevustes. Õpetaja saab kasutada saadud teavet õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, põimides õpetamisstrateegiaid, mis vastavad lapse õppimise ja muudele vajadustele. Hindamistegevusse on kaasatud õpetaja, laps ja perekond. Õpitegevuste hindamisel järgib õpetaja järgnevaid samme: süsteemne vaatlemine, enesehindamine, dialoog/diskussioon, õpimapi koostamine ja täiendamine.

Kahtlemata näitab alushariduse kvaliteeti see, kuidas toetatakse erivajadustega laste arengut ja nende peresid. Õppesõidul Horvaatiasse keskendusimegi erivajadustega laste kaasamise praktikale, millest kõneles oma ettekandes ka Jaruni lasteaia psühholoog Neda Vac Burić. Jaruni lasteaias on 38 rühma, kus käib kokku 900 last. Horvaatias käivad erivajadustega lapsed tavarühmas ning erivajadusi käsitletakse potentsiaalsete, ajutiste ja alalistena. Erivajadustega lastel võivad lasteaias olla erinevad õppekavad, tunnid/päevad nädalas, lisaõpetaja või isiklik abistaja. Vajadusel kaasatakse muude eriasutuste spetsialiste.

Jaruni lasteaias töötab 84 õpetajat ja kaks meditsiiniõde. Ekspertide meeskonda kuulub kaks pedagoogi, kaks psühholoogi, logopeed ja erivajaduste ekspert.

Horvaatias peetakse väga oluliseks tuge vajavate laste arengu mitmekülgset toetamist, õpetajate ettevalmistust ja toetamist, peredele toe ja abi pakkumist, samuti teiste laste, lapsevanemate ning kogu ühiskonna teadlikkuse ja empaatiatunde suurendamist. Lasteaedadel on väga oluline roll laste erivajaduste varasel avastamisel ja sellesse sekkumisel. Laps ja pere võivad kohtuda ekspertidega veel enne, kui laps lasteaias käima hakkab. Kui erivajadust täheldatakse esimest korda lasteaias, võib sekkumiseks kuluda rohkem aega. Kaasav lähenemine on kasulik kõigi asjaosaliste seisukohalt ning ettetulevaid raskusi lahendatakse lapse jaoks parimal viisil.

Lätis peetakse tähtsaks ka laste arvamust

Läti Pienenite lasteaia direktor Dace Bicole ja õppealajuhataja Baiba Zunde pidasid ettekande teemal „Kuidas saavad lapsed hinnata lasteaeda?“.

Lätis on koolieelse lasteasutuse peamine eesmärk anda lapsele teadmisi lähiümbruse kohta ja pakkuda mitmesuguseid kogemusi, lastes tal ise uurida, katsetada, eksida. Just eelkoolieas kujunevad lapsel esmased teadmised ümbritsevast ning luuakse vundament kriitilisele mõtlemisele, loovusele, koostööoskusele, eneseteadlikkusele ja oskusele saada oma emotsioonide ja käitumisega hakkama.

Lasteaed ei peaks olema koht, kus õpetaja jagab valmis teadmisi, vaid laps olgu seal kaasatud õppeprotsessi ja omandagu teadmisi kogemuste kaudu. Läti kolleegid tutvustasidki võimalusi, kuidas lapsed saavad lasteaeda hinnata, kas siis iseseisvalt või täiskasvanu abiga.

Näiteks kirjalik hindamine (rühma päevik, rühma hindamine jne); kujundlik hindamine (joonistused, fotod, värvidega väljendatud emotsioonid, valgusfoor jne); sõnaline hindamine (kirjeldused, intervjuud, arutelud, helid, jutustamine,  laste ütlused); füüsiline hindamine (enese väljendamine kehakeele abil ja kõiki meeli kasutades).

Lapse osalemine hindamisprotsessis arendab ühelt poolt last ennast, toetades tema enesehinnangut, eneseväljendusoskust ja õpimotivatsiooni, teisalt annab see õpetajale tagasisidet nii õppeprotsessi, lapse arengu kui ka selle kohta, milliseid teemasid valida.

Kuidas sündis uus hindamismudel

Hindamismudel „Tuulteroos“, mis toimib rahvusest ja keelest sõltumata, loodigi projektis osalenud riikide kogemuste põhjal. Selle töötas välja projekti meeskond Maria Jürimäe (Tartu ülikool) eestvedamisel. Nimi „Tuulteroos“ tuleneb andmete esitamise viisist: tulemused paiknevad skaalal ebakorrapäraste ringidena ja on visuaalselt hästi võrreldavad.

Mudel aitab läbi rääkida, millised komponendid ja miks on alushariduse kvaliteedi seisukohalt olulised, kusjuures arutellu on võimalik kaasata ka lapsevanemaid. Teiseks aitab mudel hinnata iga rühma töö kvaliteeti eraldi ja eri vaatenurgast (lapsevanemad, õpetajad, muu personal, juhtkond).

Veebiküsitluses osalejad said hinnata 12 kvaliteedinäitajat, mis omakorda olid jagatud kolme kategooriasse: sisend, väljund ja protsess.

Sisend hõlmab õppekava, õpikeskkonda, õpetajate kvalifikatsiooni ja kogu personali tööalast ettevalmistust. Väljund näitab õppe- ja kasvatusprotsessi tulemusi: laste teadmisi, oskusi, praktiliste tööde tulemusi, samuti käitumist. Protsess iseloomustab igapäevaelu lasteaias: laste omavahelisi, laste ja õpetajate ning õpetajate ja lastevanemate suhteid; laste valikuvabadust, kaasarääkimise õigust, kaasatust õppe- ja kasvatusprotsessi, õnne- ja rahulolutunnet.

Meie lasteaedadel pole seni olnud abivahendit, mis aitaks õpetajatel ja lastevanematel alushariduse kvaliteedi üle arutleda või konkreetse rühma õppeprotsessi hinnata. „Tuulteroosi“ hindamismudel sobib mõlemaks otstarbeks. Testisime seda Eestis, Lätis ja Horvaatias ning tulemused näitasid, et tegu on sisehindamisel sobiva ja vajaliku tööriistaga.

Konverentsil osalenud lasteaiajuhtide tagasiside näitas, et paljud neist on väga huvitatud õppeprotsessi hindamise vahendi kasutuselevõtmisest, kuid mitte kõik ei ole nõus maksma andmete töötlejale. Teiste hulgas on ka Klaabu ja Meelespea lasteaias kvaliteedi määratlemise ja hindamise küsitlus juba toimunud ning võime kinnitada, et tegu on tõepoolest töötava hindamisvahendiga, mis aitab paremini mõista võimalikke/vajalikke muutusi õppeprotsessi kavandamises ja läbiviimises.

Projekti, sh uuringu tulemuste kohta saab lisaks lugeda MTÜ EAHJÜ veebilehelt (https://sites.google.com/view/lasteaiajuht).

Seadusemuudatus lapse ja pere huvides

Alushariduse kvaliteediga seostub otseselt ka üks koolieelses lasteasutuse seaduses plaanitav muudatus. Juba praegu on meie lasteaedadel kohustus nõustada teeninduspiirkonnas elavate ja lasteaias mitte käivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes. Seda võimalust on lapsevanemad vähe kasutanud. Nüüd kaalub haridus- ja teadusministeerium, kas muuta lasteaias käimine mingist vanusest alates kohustuslikuks, et tagada kõigile lastele nende üks põhiõigus – õigus haridusele. Lapse ja pere jaoks on see võimalus saada tuge lapse arengu toetamisel ning vajadusel abi lapse arengut takistavate probleemide märkamisel ja sekkumisel. Samuti on hea, kui vanemad saavad spetsialistidelt tagasisidet, kas lapse areng on eakohane ja mis valdkonnas võib eeldada andekust.

Kahjuks on meedias käsitletud võimalikku seadusemuudatust mitte võimaluse, vaid kohustusena. Tegelikult tähendab see kohustust eelkõige kohaliku omavalitsuse jaoks. Kui seni on olnud omavalitsuse ülesanne selgitada välja piirkonnas elavad koolikohustuslikud lapsed alates kuuendast eluaastast, siis nüüd nihkuks vanusepiir ettepoole. See võimaldab varakult märgata erivajaduste ning sotsiaalse- ja/või majandusliku toimetuleku raskustega väikelastega peresid ning tagada perele toetus kasvatusküsimustes ja lapsele arengut toetav keskkond lasteaias.

Lasteaiajuhtide vaatenurgast väljendab ministeeriumi kavatsus alushariduse väärtustamist kõige kõrgemal tasemel ja usaldust lasteaednike töö kvaliteedi vastu.