Tartu tervishoiu kõrgkoolis alustab tänavu õpinguid kooli ajaloos esimene magistriõppe kursus. Huvi oli suur: avalduse esitajaid oli 164, vastu võeti neist 60.

Terviseteaduse magistriõppekavale astujad said valida nelja õenduseriala vahel: intensiivõendus, kliiniline õendus, vaimse tervise õendus ja terviseõendus. Õpe kestab poolteist aastat.

Pille Tammpere, kes töötab haiglas õena ja õpetab juba aastaid ka noori, valis intensiivõenduse eriala.

„Kõik tundub põnev,“ oli Tammpere elevil. „Olen juba mitu korda õppinud siin koolis ja ka Tartu ülikooli magistriõppes, mis jäi pooleli. Aga aeg on edasi läinud ja mina olen arenenud. Tunnen, et ainult erialast ei piisa, on vaja ka kraadi ja uusi teadmisi, et valdkonda arendada, nooremaid õpetada. Noored tulevad värskete teadmistega peale, pean endagi omi täiendama, et neid juhendada.“

Ka eri valdkonna arendusmeeskondades osaledes on Tammpere tähele pannud, et kulub ära värske vaade.

Jana Meier töötab ämmaemandana ja temagi juhendab noori. Kuna ämmaemanduse magistriõpet pole, valis ta terviseõenduse eriala.

„Ämmaemanda elukutse on mind paelunud, kuid töötades haiglas jookseb ratas kogu aeg ühtemoodi. Oled peal ja veered kaasa,“ kirjeldas Meier. „Magistrikraadi on vaja, et jõuda kaugemale, toimetada kaasa kutseala arendamisel. Loodan, et saan siit seda, mis aitab kaasa rääkida.“

Nii Tammpere kui ka Meier kinnitasid, et täiskasvanuna õppima asudes aitab kogemuste pagas asjadesse süveneda ja aru saada. Õpe on muutunud rahvusvaheliseks, mõnedki ained tuleb läbida välislektorite käe all inglise keeles ja see nõuab pingutust, kuid võimaldab loodetavasti ka areneda.

„Tuleb päris pingeline aeg, varasemaga võrreldes on vahe seegi, et nüüd tuleb õppida pere ja kodu kõrvalt,“ lisas Meier.

Magistriõppekava avamine Tartu tervishoiu kõrgkoolis sai teoks tänu koostööpartnerite ja vilistlaste ühisele panusele.