Pärnumaa kutsehariduskeskus korraldab täiendavat eesti keele õpet venekeelsetele noortele, kasutades selleks edukalt PRÕM-i programmi „Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses“.

Möödunud aasta kevadel Pärnu venekeelse Tammsaare põhikooli lõpetanud viis noormeest ja üks neiu, Pärnumaa kutsehariduskeskuses õppivad tulevased kokad, on jõudnud teisele kursusele. Mullu alustasid nad õpinguid juba augustis intensiivsel keelekursusel. Oma eesti keele õpetaja Heili Västrikuga, kes on keelekursuse algataja ja eestvedaja, kohtusidki nad siis esmakordselt.

Pärnumaa kutsehariduskeskus on juba neli aastat aidanud uutel õppuritel, varem vene koolis õppinud noortel värskendada põhikoolis omandatud eesti keelt, mis suve jooksul on ehk ununenud, ja õpetanud neile lisaks uue erialaga seotud esmaseid hädavajalikke sõnu ja mõisteid. „1. septembrist algav õppetöö eesti keeles ei ole neile kerge,“ ütles õpetaja Västrik.

Intensiivne keeleõpe enne kooli

40-tunnine intensiivkursus tähendab kaks ja pool nädalat iga päev aktiivset keeleõpet. „Õppisime, kuidas sõnu õigesti kirjutada, ja sõnu, mida me varem ei teadnud,“ rääkis üks tulevastest kokkadest Kirill Dubrovski. „Teistel oli raskem kui minul ja nemad õppisid rohkem,“ arvas ta, sest oskas enne õpingud eesti keelt teistest paremini. Kirill oli juba põhikoolis eesti keeles nii hästi edasi jõudnud, et õpetaja andis talle gümnaasiumi õppematerjale.

Kirilli kursusekaaslane Maiia Glynskykh tunnistas, et algus oli raske, sest ta ei saanud kõigest aru. Intensiivkursusel tõlgiti ja analüüsiti tekste, mille sisu käsitles igapäevaelu ja õppetööga seotud materjali ning sõnavara. Västriku sõnul pidasid kõik osalejad sellist keelekursust väga vajalikuks ja kõrvalehiilijaid polnud.

Tänavusügisene, neljandat korda toimunud intensiivne keeleõpe on uutel alustajatel läbitud. „Nõuab suurt kohusetunnet tulla siis, kui veel suvi kestab, iga päev 4–5 tunniks õppima,“ mõistab õpetaja Västrik, kes teab, kui raske on vene noortel hakata teises keeles õppima. „Olen õpilastelt saanud tagasisidet, et sellist keeleõpet on vaja. Üldhariduskoolis ja kutsekoolis õppimine erineb suuresti. Siin on päevad vahel pikemad, tempo teine,“ rääkis Västrik. Õpilastele võib algul tunduda, et õpetajad räägivad kiiresti. Õppematerjalid antakse kõigile vaid eesti keeles. Päeva lõpuks võib mõnel olla lausa pea paks. Ometi pole ükski vene õppur kokkade 2. kursust pooleli jätnud.

„Esimesel kursusel oli raske eestlastega rääkida,“ ütles oma kaaskursuslastest jutukam Kirill. „Kartsin, et teen vigu ja siis hakkavad nad nalja tegema, et ütlesin valesti. Aga meie klass on tore. Aitame üksteist. Kui on mingi probleem, siis lepime kokku, kuidas ja mis me teeme.“ Õpetaja Västrik rõhutab neile jätkuvalt eesti keele vajalikkust. Kooli lõppedes tuleb teha kutsekvalifikatsioonieksam ja tutvustada oma toite eesti keeles. Ka praktikaaruanded kirjutatakse ning kaitstakse eesti keeles. Seepärast käib eesti keele õpetaja juba nüüd tundides kuulamas, kuidas õpilased toite esitlevad, ja annab neile keelekasutuse kohta tagasisidet.

„Suuremalt jaolt saavad kõik õpetajate jutust aru,“ kinnitas Kirill. Kes ei saa, küsib tema käest. Ja kui temagi ei tea, saab tema oma eesti sõbralt järele pärida. Kirilli sõber ei oska vene keelt ja nii suhtlevadki nad ainult eesti keeles. Tänu eesti keele oskusele on tema oma kursuselt ainuke, kes loeb kohalikku Pärnu Postimeest. Õpetaja soovitab neil ka kuulata-vaadata eestikeelseid raadio- ja telesaateid. Noorte jutust selgus, et tihti kasutavad nad tõlkeabi vajades Eesti Keele Instituudi kodulehte. Google’i tõlget on õpetaja keelanud kasutada, sest sellesse peaks kriitiliselt suhtuma.

Täiendava keeleõppe programm

Lisaks edukalt käima läinud intensiiv­õppele osaleb Pärnumaa KHK teist aastat PRÕM-i programmis „Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses“, eestvedajaks ja ideede andjaks taas õpetaja Västrik, kes osaleb projekti koostamisel. Programm võimaldab anda noortele enamat kui keeletunnid, sisaldab ka õppeekskursioone ja kultuuriüritustest osasaamist eesmärgiga laiendada silmaringi ja keeleoskust. Selleks on kool kirjutanud projekte ning saanud neile Innovest positiivse hinnangu.

Projektis sisalduv mitteformaalne õpe tähendas näiteks kahte õppekäiku – Hiiumaale ja Lõuna-Eestisse –, mis eelmisel õppeaastal ette võeti. Need ei olnud lihtsalt huvireisid – kuigi noored olid esimest korda Eesti suuruselt teisel saarel, mis pakkus palju põnevat –, vaid hõlmasid ka õppetegevust. Kogu Hiiumaa reisi vältel tuli kõigil tähelepanelik olla, et osata tagasiteel kuuldust-nähtust kohe ettekandeid teha. „Tagasiteel kinnistasime oma teadmisi nähtust,“ rääkis õpetaja Västrik.

Lõuna-Eesti reisi sihtkohti tuli aga igaühel enne uurida ja tundma õppida, et näiteks kohapeal Otepääl osata õhtusel orienteerumismängul kaasa lüüa, leida tundmatud kohad, ennast seal pildistada ja hiljem neist paikadest rääkida.

Reiside eesmärk oli ka laiendada oma teadmisi eriala vallas. Seepärast söödi eriilmelistes söögikohtades – Hiiumaal nostalgiahõngulises sööklas ja restoranis. Hiiu saarelt jäi vene noortele meelde kõik, mis neile uus, eelkõige Ristna, militaarrajatised ja -muuseum ning Eiffeli torn.

Põige Eesti ajalukku

Lõuna-Eesti söögipaikades tutvustasid sealsed peakokad tulevastele ametikaaslastele oma köögikunsti. Mõlema reisiga tähistati ka Eesti Vabariigi saja aasta juubelit. Seetõttu olid Lõuna-Eestis tähelepanu all ka riigilipu saamislugu ja sünnikoht ning Otepää haridus- ja kultuurilukku sügava jälje jätnud luuletaja ja kirjamees Wulff-Õis, Hiiumaal aga loodushoid ja külaskäik RMK muuseumi. Õpetaja Västrik lausus, et kevadel kooli lõpetanud tüdrukute sõnul olid need sõidud kooliaja kõige ilusamad hetked.

Täiendava keeleõppe programmi mahtusid ka kolm teatrikülastust. Vaadati Pärnu ja Rakvere teatri etendusi, seegi elamus oli vene noortele uudne. „Ei olnud raske aru saada,“ sõnas Stanislav Lissov teatriõhtuid meenutades. „Oli sõnu, millest ma aru ei saanud, aga lugu oli naljakas ja polnudki väga vaja kõigest aru saada.“

Suve lõppedes otsa saanud projekti järel on juba kirjutatud uus ja see SA Innovele saadetud, nüüd oodatakse vastust-kinnitust. Sellise pikaaegse ja mitmekülgse projekti ellurakendamine on lisatöö nii õpetajale kui ka õpilastele, aga õpetaja sõnul naudivad seda kõik osalejad. Uus projekt, mis loodetavasti peagi algab ja kestab detsembri lõpuni, viib koolipere Saaremaale ja talvel taas Lõuna-Eestisse. „Nad teavad Eestit, aga on väga vähe Eestimaal reisinud,“ ütles õpetaja Västrik.

Uue projektiga liituvad lisaks 2. kursuse õpilastele 12 esmakursuslast ning vanema kursuse vene ja ka eesti noored. Kui teatrikülastused ja reisid korraldatakse teenindusosakonna õppuritele, siis keele intensiivkursusele kutsutakse kõik venekeelsed sisseastujad, sõltumata valitud erialast. Venekeelseid noori õpib Pärnumaa kutsehariduskeskuses pea igal erialal. Keskus teeb tihedat koostööd oma kasvulava Tammsaare kooli õpetajaskonnaga, et ühiselt aidata noori pärast põhikooli elukutset omandada.

Üks tihe kooliaasta ja esimese kursuse praktika on Kirillil ja tema kursusekaaslastel seljataga. Praktika läbis noormees Tervise Paradiisi köögis, kus tuli peakokaga rääkida eesti, aga iirlasest kokaga inglise keeles.

Tulevikuplaanid on mõnel juba enam-vähem teada: kõigepealt lõpetada kool. Seejärel plaanib üks noormees minna Rootsi, õppida seal keelt ja hakata tööle kokana, teine kavatseb jääda Pärnusse kokaks, kolmas mõtleb esialgu Pärnus kokana alustada, et jätkata karjääri Tallinnas.

Oma kooli kohta ütles Kirill, et eesti keeles õppimist pole vaja karta. „Pole oluline, oled sa venelane või eestlane, kõik aitavad üksteist,“ lausus ta. Tema kaaslased noogutasid selle jutu peale nõustuvalt.

PRÕM-i programm

Täiendava eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Täiendavas keeleõppetegevuses pööratakse lisaks igapäevasele suhtluskeelele suurt tähelepanu erialakeele arendamisele, mis suurendab täiendava keeleõppe läbinud õpilasel oluliselt võimalust tööturul toime tulla. Kutseõppur on võimeline eriala paremini omandama, kui ta tunneb rohkem erialasõnavara, mis aitab parandada tema õppe sooritust ning annab suurema kindlustunde hiljem tööturul konkureerimiseks.

Keeleõppe programm koosneb järgnevatest tegevustest

• Projektipõhine keeleõpe karjäärinõustamise baasil. Keeleõppeprogrammi alguses püstitatakse koos erialaeksperdiga karjäärinõustamise baasil keeleõppe eesmärgid, mis seotakse planeeritud õppetegevustega (töötoad, õppeekskursioonid jne).
• Õppeekskursioon eestikeelses keskkonnas (koos ettevalmistava tegevuse ja õpilaste suulise tagasisidega).
• Kultuuriürituste külastamine (koos õpilaste suulise tagasisidega pärast ürituse toimumist). Külastatakse teatrietendusi, muuseume, korraldatakse rabamatk jne.