Oktoobris esietenduvat Anderseni „Varju“ mängitakse NUKU teatris kord eesti, kord vene keeles. Fotol harjutab näitleja Jevgeni Moissejenko varjusirmi taga uudse tehnika abil liikuma pandud varjunukkudega sujuvat mängu. Foto: Indrek Rammus
Oktoobris esietenduvat Anderseni „Varju“ mängitakse NUKU teatris kord eesti, kord vene keeles. Fotol harjutab näitleja Jevgeni Moissejenko varjusirmi taga uudse tehnika abil liikuma pandud varjunukkudega sujuvat mängu. Foto: Indrek Rammus

Tammsaare, Andersen ja Kafka kohtuvad NUKU-s

Oktoobris esietenduvat Anderseni „Varju“ mängitakse NUKU teatris kord eesti, kord vene keeles. Fotol harjutab näitleja Jevgeni Moissejenko varjusirmi taga uudse tehnika abil liikuma pandud varjunukkudega sujuvat mängu. Foto: Indrek Rammus
Oktoobris esietenduvat Anderseni „Varju“ mängitakse NUKU teatris kord eesti, kord vene keeles. Fotol harjutab näitleja Jevgeni Moissejenko varjusirmi taga uudse tehnika abil liikuma pandud varjunukkudega sujuvat mängu. Foto: Indrek Rammus
3 minutit
6 vaatamist
Oktoobris esietenduvat Anderseni „Varju“ mängitakse NUKU teatris kord eesti, kord vene keeles. Fotol harjutab näitleja Jevgeni Moissejenko varjusirmi taga uudse tehnika abil liikuma pandud varjunukkudega sujuvat mängu. Foto: Indrek Rammus

 

NUKU alanud hooajal annab tooni väärtkirjandus A. H. Tammsaarest Franz Kafkani ning Hans Christian Andersenist Michael Endeni.

Sügisel esietendub kaks kirjandusklassika tõlgendust, mis on suunatud eelkõige noortele ja täiskasvanutele. Mirko Rajas seab lavale A. H. Tammsaare „Noored hinged“ – loo kuuest noorest, kes otsivad oma ainulist teed elus ja armastuses. Tammsaare noorpõlvejutustus puudutab teemasid, mis ta suurteosteski esil, kuid „Noortes hingedes“ on armastuse igatsus, hirm ja haigetsaamine veelgi puhtamad ja kirglikumad kui hilisemates romaanides. Lavale astub NUKU trupi värskeim veri: sel hooajal teatrisse tulnud Laura Kukk ja Doris Tislar ning alates eelmisest hooajast truppi kuuluvad Getter Meresmaa ja Mihkel Vendel. Lisaks neile teevad kaasa Mart Müürisepp ja külalisena Sander Roosimägi.

Veelgi nooremaid lavajõude võib näha aga Franz Kafka „Protsessis“ – Taavi Tõnissoni lavastuses mängivad Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia 12. lennu tudengid. Lavastaja on lubanud jutustada lugu salapärastel põhjustel toimuvast kohtuasjast nii psühholoogilise, füüsilise, visuaal- kui ka nukuteatri vahendeid kasutades.

Tänapäeva noortekirjanduse klassika toob lavale Sander Pukk: märtsis esietendub Jostein Gaarderi „Apelsinitüdruku“ lavaversioon. Müstiline ja südamlik lugu hakkab hargnema päeval, mil viieteistaastane Georg saab kirja oma kadunud isalt.

Nüüdisaja klassikaks võib nimetada ka Michael Ende romaani „Momo“, mis jõuab Mait Jooritsa lavastuses publiku ette aprillis. Ühtaegu seikluslik ja filosoofiline lugu ajast ja selle väärtustamisest on suunatud algkooliealistele ja vanematele vaatajatele.

Samale sihtgrupile on mõeldud oktoobris esietenduv Hans Christian Anderseni muinasjutul „Vari“ põhinev varjuteatrilavastus, mida hakatakse mängima kahes keeles: eestikeelseid etendusi annab lavastaja Leino Rei, venekeelseid Jevgeni Moissejenko.

Siinmail vähetuntud väärtkirjandust tutvustavad Anne Türnpu ja Eva Koldits, kelle käe alt tuleb mais lavale „Dr Seussi maailm“ Ameerika lastekirjandusklassiku Theodor Seuss Geiseli humoorikate värssmuinasjuttude ainetel. Saali on oodatud kõik teatrisõbrad alates 3. eluaastast.

Kuid kuulsate kirjandusteoste kõrval mahub selgi hooajal NUKU repertuaari uudisdramaturgiat. Näitekirjanik Piret Jaaks ja lavastaja Helen Rekkor on just NUKU teatri jaoks kirjutanud tänapäevase jõulumuinasjutu „Elias maa pealt“, mille tegevus kulgeb veealuses maailmas.

Uue projektina käivitab NUKU sel hooajal laboratooriumi, et pakkuda teatri oma inimestele ja vabakutselistele kunstnikele vabamat vormi oma ideede katsetamiseks. Laboratooriumi avalöögina sünnib Helle Laasi ja Kaja Kanni ühistöö „Ikaaria mängud“. Eksperimentaalse lavastusega tähistatakse nukuteatri grand old lady Helle Laasi 50 aasta tööjuubelit NUKU-s.

Kuigi NUKU määratleb end eelkõige noore vaataja teatrina, ei tähenda see, et täiskasvanutel siia majja asja ei oleks. „Noorus ja arenguhimu on eelkõige sisemise eluhoiaku küsimus ega olene vanusest. Teatri asi on see igas inimeses peituv hoiak üles leida ja seda ka kõnetada,“ leiab teatri kunstiline juht Mirko Rajas.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Teater REKY hakkab kevadel koos lastega mängurõõmu otsima

Internetimaailm haarab endaga kaasa üha rohkem ja üha nooremaid lapsi. Lapsed on unustanud mängu. Lavastusega…

3 minutit

Mitmekesine valik lavastusi Tallinna Linnateatris

Tallinna Linnateatris on sel hooajal lavale jõudnud klassikatõlgendused maailma dramaturgia kahelt mastimännilt, Shakespeare’ilt ja Molière’ilt.

Uku Uusberg…

2 minutit

Ugala teatris mängib peaosa kartul

Ugala teatris on tehtud lavastusi kuningatest ja kuningannadest, kangelastest ja kurikaeltest, aga mitte kunagi varem pole peaosas olnud kartul. Nüüd…

3 minutit
Õpetajate Leht