10. ja 11. jaanuaril ootavad Tallinna ülikool ja Eesti filmimuuseum õpetajaid konverentsile „Film ja meedia õppetöös – raamist välja!“, et aidata kujundada võimekust kasutada meediat õppetöös ning arendada selle kaudu õpilaste meediaalast kirjaoskust.

Maailmas, kus meedia mängib nõnda suurt rolli, ei piisa, kui näitame õpilastele kätte nupu, millega see sisse lülitada. Meediat – nagu ka teisi eluliselt olulisi asju – on vaja tundma ja kasutama õppida.

Ka see on kirjaoskus, kus esialgu tuleb tähed ehk algtõed selgeks saada ja hiljem ridade vahelt lugema õppida, et mõista, miks üks või teine tekst üldse on sündinud ning kelle huvisid ja milliseid eesmärke see teenib. Selleta pole võimalik ümbritsevast ega vist ka iseendast aru saada – elame ju meediamaailmas.

Küsimus pole mitte ainult kriitilise mõtte arendamises ja tõe äratundmises. Meist kõigist on saanud suuremal või vähemal määral meedia loojad ja see nõuab teatud oskusi. Neid omandades suudame kasutada sama keelt ning samu platvorme, kui seda teevad õpilased – ei tasu loota, et nad meie omale tagasi tulevad.

Lätis hiljuti tehtud uuring näitas, et tubli kolmveerand 9–16-aastastest praktiliselt elab YouTube’is. Niisiis tuleb mängida nende mängumaal ja seal võib õpetada mida iganes, valdkond ulatub ajaloost muusikani, on aga oma olemuselt aineülene.

YouTube’i meie õpetajad juba kasutavadki. Õpetaja Kristo Siig on teinud terve hulga lõbusaid ajalooteemalisi videoid, mis aina populaarsust koguvad, ja on lubanud oma kogemust ka konverentsil jagada. Muusik ja õppejõud Avo Ulvik teab, kuidas muusikat ja heli pildiga kokku panna. Ilmar Raag viib läbi faktide äratundmise töötoa. Kätt saab proovida animatsiooni või mobiiltelefoniga õppematerjale luues, aga ka virtuaalreaalsuse töötoas.

Eelkõige soovitakse õpetajale pakkuda võimalust näha ja õppida midagi väga praktilist, lihtsasti kotti pakitavat, mida kas või järgmisel päeval klassiruumi kaasa võtta. Ka materjalid on käepärased ja vabalt kättesaadavad, õpetaja töökeskkonnale ja kooli konteksti mugandatavad. Meetodid sobivad igale vanusegrupile ning toovad kasu iga aine õpetajale.

Teine rõhuasetus on pandud sellele, et anda õpetajatele klassiruumi kaasa midagi enamat kui miskit materiaalset. See on eelkõige suhtumine, valmisolek kaasata õppeprotsessi ajakohaseid oskusi, nagu kriitiline mõtlemine, refleksioon, loovus ja loomingulisus, meeskonnatöö, interdistsiplinaarne kirjaoskus. Seda kõike on liikuvate piltide maailma abil kõige lihtsam õpetada.

Järgmine tähtis teema on olemasoleva kasutamine. Arhiivides peitub terve sajandi jagu audiovisuaalset ajalugu, seda luuakse iga päev juurde. Kroonikad, filmid, videod – kõik see peaks muutma õppimise, aga ka õpetamise huvitavamaks.

Eesti filmi andmebaasi looja Hagi Šeini töötoas on võimalik üheskoos teha õppematerjal „150 aastat laulupidu“. Mitu töötuba on pühendatud filmile, et õppida üheskoos filmi üle arutlema, saada ideid filmi kasutamiseks eetika õpetamisel. Tutvustatakse ka praegu töös oleva „Tõe ja õiguse“ põhjal valmivat õppematerjali.

Olemas on aga juba suur hulk audiovisuaalset õppematerjali, mida paraku hästi ei tunta. Hästi ei teata veel ka filmimuuseumi, mis on iseenesest üks äge õppimise koht.