Tänavu möödub juba veerandsada aastat EENeti rajamisest.

EENet on HITSA pikima ajalooga struktuuriüksus ja päris raske on Eesti haridus- või teadusmaastikul toimetada, ilma et sa ühel või teisel viisil
EENetiga kokku puutuks. Kuidas EENet 25 aastat tagasi alguse sai, sellest räägivad Anne Märdimäe, Tarmo Ainsaar, Raivo Hirmo ja Urmas Lett, kes kõik on töötanud EENetis juba 20 aastat või enamgi. Oma tööst räägivad nad praegugi pühendunult, rutiini siin ei tunta.

Eesti ühines internetiga 1990. aastate alguses. „Teadlased vajasid oma tööks internetiühendust. Eesti biokeskus ning TA keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) võtsid initsiatiivi ja panid üles kaks satelliiditaldrikut, ühe Tartus tähetorni ja teise Tallinnas KBFI katusele,“ meenutab võrguhaldur Anne Märdimäe. Esimene internetiühendus Eestist välja oli KBFI ja Rootsi kuningliku tehnikaülikooli vahel.

Aga teadlased tahtsid tegelda teadusega, mitte olla võrguoperaatorid. Nii loodigi aastal 1993 Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk EENet. Kakskümmend aastat hiljem, aastal 2013 oli EENet Tiigrihüppe SA ja Eesti Infotehnoloogia SA kõrval üks neist kolmest alussambast, millest kokku sündis Hariduse Infotehnoloogia SA ehk HITSA.

„Internetiühendus tuligi algul EENeti kaudu, teisi pakkujaid ei olnud. E-post jõudis kohale hetkega nagu tänapäevalgi, aga mahud olid olematud. Samas keegi ei tahtnudki suuri faile saata,“ meenutab teenuste osakonna insener Raivo Hirmo. „Ka kodulehed olid algul väga lihtsad,“ täiendab osakonna juhataja Tarmo Ainsaar. „Esimesed kodulehed tulid 1995, lihtsad ja ilusad. Mõne üksiku pildiga, mitte nagu tänapäeval, et avad mõne portaali ja alustuseks tuleb 200 megabaiti spämmi ja alles siis hakkab tasakesi tekst ekraanile ilmuma. Toonased veebilehed mahtusid kitsastest internetikanalitest läbi ja ka inimestel oli rohkem kannatust veebilehe avanemist oodata.“

1995. aasta alguses hakati andmesidekeskusi looma maakondades. Internetiliikluse moodustas põhiliselt e-post. Suhtlust välismaaga peeti väga oluliseks, e-post andis selleks kiire võimaluse. EENeti ülesanne oli vaadata, et liiklus toimiks, ja rahastus otsida. Ja see oli raske. „Riik oli vaene, internetiühendusele ei kulutatud,“ meenutab EENeti võrguosakonna juhataja Urmas Lett. „Seadmetele, mis tuli Läänest osta, meie jaoks allahindlust ei tehtud. Ja need olid üüratult kallid, näiteks ruuterid võrguühenduse jaoks.“

Vahel oli raske ka koolidele selgeks teha, miks neil internetti vaja on. Eriti, kuna selle saamiseks oleks tulnud kohe suur investeering teha. Kui koolijuht interneti vajalikkust isegi mõistis, siis raha seadmete soetamiseks lihtsalt ei olnud.

Kuskilt ei olnud võtta ka IT-spetsialiste (ei kooli ega ka mujale), sest 1990. aastate alguses IT-erialasid kutse- ja kõrgkoolides praktiliselt veel ei õpetatud. Toonased võrguspetsialistid olid enamasti iseõppijad, keda kannustas suur huvi uue tehnoloogia vastu. „1997 alanud Tiigrihüppe projekti fookus oli rohkem koolis toimuval kui andmeside arendamisel, küll aga oli abi sellest, et koolid said nüüd arvuteid. Ilma arvutita pole internetil mõtet,“ ütleb Tarmo Ainsaar.

Kõik koolide jaoks vajalik ühes kohas

Haridus- ja teadusministeeriumi jaoks on oluline hoida kõik hariduse infosüsteemid ühes kohas. „Kui kool tahab kasutada mingit infosüsteemi hariduses (eksamite infosüsteem EIS, koolide infosüsteem EKIS, Moodle vm), siis need on majutatud meie juures. Kui kool tahab internetiühendust, siis meie käest peaks ta saama kõige mõistlikuma lahenduse. Kui koolil on probleeme teenuste kasutamisega, siis nõu ja abi saab EENetist,“ loetleb Tarmo Ainsaar. „Vahel tuleb ikka selgitada, millega me tegeleme. Päris palju tuntakse EENetti kui looduskaamerate projekti osalist või kunagise arvutijoonistuste võistluse korraldajat,“ sõnab Anne Märdimäe. EENeti võrku majutatud metssea-, kotka- ja teistel looduskaameratel on fänne kogu maailmas.  

„Oleme partner, kes infosüsteeme haldab, kõrvaldab tõrked,“ sõnab Urmas Lett. „Jälgime kogu aeg, kus internetiliikluses king pigistab, et vajadusel midagi ümber teha. See töö on jooksev ja igapäevane.“

„Infosüsteemide alla omakorda tuleb ehitada taristu, see töös hoida, vigaseid komponente ja vanu seadmeid välja vahetada. Kui teenuste või võrguga midagi juhtub, saame paari minuti jooksul telefonile teate ja siis tuleb tegutseda vastavalt olukorrale. Taristu käigushoidmine on meie suurim igapäevatöö,“ kinnitab ka Tarmo Ainsaar.

Miks on vaja haridusasutustele eraldi internetiteenuse pakkujat?

„Hariduse vajadused on erilised. EENet oli kanal, millega riik toetas nii kuluka valdkonna nagu infotehnoloogia andmeside juurutamist,“ rääkis Tarmo Ainsaar. „Nüüd võib öelda, et andmesidevõrku juhivad teadus ja kõrgkoolid. Nad vahetavad suuri andmemahte ja vajavad selleks ka suuri kiirusi. Tüüpiline kontorivõrgu andmemaht on 1 gigabitt, teaduses aga 10 gigabitti sekundis, Euroopa tuumauuringute keskuse Cerniga andmete vahetamiseks on vaja kiirust 20 gigabitti sekundis. Teaduse andmevahetus on vundament. Et koolid sama andmesideühendust kasutavad, on, kuidas öeldagi, tasuta kaasaanne.“

Tänavu 22. oktoobrist käivitas EENet Tallinna ja Tartu vahel magistraalkanali, mille kiirus on 100 gigabitti sekundis. See tähendab, et teadusandmed liiguvad kahe linna vahel optilises magistraalvõrgus nüüd viis korda kiiremini kui seni. Magistraalvõrku kasutavad Eesti teadus-, haridus- ja kultuuriasutused, kelle igapäevatöö oleks kiire internetiühenduseta mõeldamatu. Praegu on EENeti võrku püsiühendatud 377 asutust.

KLIENT KÜSIB

Möödunud 25 aastaga on andmesidevõrgu kasutajatoe osakonnale kogunenud juba väikese anekdoodikogumiku mõõtu toredaid kliendiküsimusi. Küll on EENetist proovitud torti tellida; küll uuritud, kuidas alustada interneti pakkumist riigis, kus internetti pole jpm. Järgnevalt kaks humoorikat näidet.

Kas te ei kohendaks lumememme peakatet?

Looduskaamerahuviline Poolast saatis kasutajatoele kirja: „Grupp loomasõpru jälgib teie looduskaameraid ja üks neist palus küsida, kas see härrasmees, kes toob metssigadele toitu, saaks kohendada lumememme peakatet, sest see vaeseke ei näe ämbri alt mitte midagi …“

Millega ma jälle kogemata hakkama olen saanud?

„Palun seletust, kas pontu.eenet.ee [sellel aadressil on looduskaamerate otseülekanded – toim] on teie tehtud või siis olen mina kogemata sellega kuidagi hakkama saanud?!“ Jututoas küsis keegi, kas ma töötan EENetis ja kas pontu.eenet.ee on minu aadress, sest minu hüüdnimi on parasjagu Pontu.

STATISTIKAT

• 1994. aastal oli internetiga ühendatud 15 Eesti haridus- ja teadusasutust ning kaheksa valitsusasutust. E-posti kasutas 60 kooli.
• Esimese koolina sai püsiühenduse Tallinna tehnikagümnaasium (end Tallinna 43. keskkool).
• EENet pani käima veebiserveri www.eenet.ee ja Eesti koolide serveri www.edu.ee.
• 1995. aasta alguses oli internetti püsiühendatud ligi 1500 arvutit.