Jüri Liiv “Keemia õhtuõpik”. PK, 256 lk

Suurem osa inimesi suhtub keemiasse kui tavamõistusele hoomamatusse, keerulisse ning igavasse ainesse. Õhtuõpik tõestab, et tegelikult on keemia elegantne, lihtne ja loogiline. See ei ole klassikaline kooliõpik, pigem teejuht neile, kes soovivad keemiat iseseisvalt (taas)avastada. Samas toetab õhtuõpik kooliprogrammi ja püüab katta tähtsama osa koolikeemia valdkondadest, et raamat oleks kasutatav paralleelselt kooliõpikuga. Iga tähtsama keskkooli keemia õppekavas mainitud teema ning mõiste kohta leiad siit seletusi, aga ka ajalugu, huvitavaid fakte ja rakendusi. Kui tahad teada saada, kuidas meid ümbritsev maailm kokku pandud on, siis soovin head lugemist.

 

August Kitzberg “Libahunt”. KK, 96 lk

Meie kirjandusklassiku, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzbergi (1855–1927) „Libahunt“ kuulub haritud eestlase kirjavarasse. See viies vaatuses draama avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi, kombeid ja ellusuhtumist.

Näidend räägib Tammaru pere traagiliseks kujunenud saatusest, kuna seisti vastu kasutütre Tiina ja perepoja Marguse kiindumusele. Tiina ei olnud pika meelega, tal ei olnud valget pead ja siniseid silmi, Tiina oli tõmmu naha ja pruunide silmadega keevaline tüdruk. Tiina arvati olevat libahunt …

Kitzberg astus kirjandusellu 1870. aastatel tõlgete ja jutustustega. 20. sajandi alul said tema loomingus keskseks näidendid: „Libahunt“ (esietendus 1911 Endlas), „Tuulte pöörises“ (selle lavastusega avati 1906. a Vanemuine), „Kauka jumal“ (1915), „Enne kukke ja koitu“ (1918), „Laurits“ (1920) jt. Tiibuse Jaagu nime all on Kitzberg kirjutanud följetone, Tiibuse Mari nime all paroodiaid.

 

Jerome David Salinger “Kuristik rukkis”. KK, 192 lk

1951. aastal ilmunud Jerome David Salingeri romaan „Kuristik rukkis“ on üks tuntumaid teismeliste mässumeelsust käsitlevaid romaane maailmas. 17-aastane Holden jutustab oma elust ja käsitleb nii väga keerulisi teemasid.

Raamat ilmub ilma kaanetekstide ja järelsõnata, kuna J. D. Salinger keelas rangelt igasugused kommentaarid.

 

 

Eduard Vilde “Pisuhänd”. KK, 96 lk

„Pisuhänd“ on Eesti näitekirjanduse tippteos, Eduard Vilde (1865–1933) satiiriline komöödia aastast 1913. Kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul on see Vilde tuntuim näidend. Järve sõnul on „näidendi ideeline põhieesmärk /…/ eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Nii on näidend oma ainestikult lähedane draamale „Tabamata ime“.“ Näidendi tegelased „naeruvääristavad end eelkõige oma ideaalide piiratuse ja sisemise mina tühisuse tõttu“.

Läbiv teema on ka kriitika Eesti kirjandusringkondade aadressil. Vilde pilab kunstlikku maaläheduse nõuet ning raamatute hindamist autori sidemete põhjal, samuti kriitikute ebakompetentsust.

 

Kirjastus Hea Lugu annab välja peamiselt ilukirjandust, ajalooraamatuid, lastekirjandust, teatmekirjandust ja praktilisi käsiraamatuid nii aednikele kui ka käsitööhuvilistele.