Õpilasleiutajate riiklikule konkursile on üheteistkümne aastaga saadetud ligi 8000 tööd. Tekkinud on mitu „leiutajateküla“, nagu näiteks Tõrva ja Parksepa, mille lapsed igal aastal žüriid oma ideesähvatustega pommitavad.
Tänavuse rekordi püstitas Tõrva gümnaasium – konkursile esitatud 739 leiutisest koguni 136 on pärit just sellest koolist, kus õpib veidi üle 400 lapse. Tõrvasse läkski parima kooli tiitel. Leiutamislainele on õpilasi juba kuuendat aastat suunanud töö- ja tehnoloogiaõpetaja Jaan Tasa.
„Tehnoloogiaõpetuses võiks ju paberlennukeid voltida ja täidadki õppekava, aga mis see lapsele annab?“ arutleb Jaan Tasa. Või teha muudkui kaardikeppe ja vasaravarsi, aga kui mõttekas see on? Oleks kurb, kui õpilased vanuigi oma tundidest vaid hööveldamist mäletaksid. Seepärast püüabki Jaan Tasa õpetada lapsi koos käelise tegevusega ka pead kasutama.
Start antakse leiutamisele igal kevadel, kui Jaan Tasa ütleb lapsi suvevaheajale saates, et sügisel on esimene töö leiutamine. Ta soovitab käia ringi lahtiste silmadega ja märgata probleeme. Kohti, kus midagi vajaka, on ju palju – kodus, aias, tänaval, koolis, vahetunnis. Abi võivad vajada ka ühiskonna nõrgemad.
„Jalgratast ei ole mõtet leiutada, kuid eks probleemid mingil määral ikka kattuvad. Lahendus võib siiski olla erinev,“ sõnab Tasa. „Mõni leiutis võib välja kukkuda mitte probleemi lahendamise, vaid hoopis tekitamisena. Näiteks kandiline koristusrobot on nagu elevant portselanipoes, kes keerates ajab asjad ümber. Või klaasipuhastajad prillidele, mis muudavad need nii raskeks, et ei jaksa nina peal hoida. Soovitan selliseid asju vältida.“
Vali nime
Enamasti on laste ideed siiski nupukad. Näiteks 7. klassi tüdruk Hanna-Liisa Starke leiutas tänavu helkurkingalusika, Tanel Tamm 6. klassist sõiduki küljekaamera, Kersti Põldsalu 8. klassist kaitseketta istikule, Birgit Ingermann 5. klassist tegi koera kaelarihmale täienduse, et koer ei saaks rihma närida.
Jaan Tasa on tähele pannud, et väga oluline on panna oma leiutisele atraktiivne nimi. Stokkeri tööõpetuse meistrivõistlused võitis Tõrva noormees saapasääre saega. Tegu on kokkupandava saega, mida saab säärikusse pista. Tasa arvates poleks „matkasaag“ tähelepanu äratanud.
Kõige suurem õhin midagi põnevat välja mõelda valitseb nooremates klassides. Neljanda klassi lapsed tulevad tundi, tahavad ise kõike teha ja on vaimustatud.
„Sära laste silmis näeb veel viiendas klassis ja natuke kuuendaski, aga siis tulevad teised huvid ja põhivajaduseks saab telefoniekraani paitada,“ ütleb Tasa.
„Viide leiutamisele on tegelikult riiklikus õppekavas,“ osutab Tasa. „Tehnoloogiaõpetuse all disaini ja joonestamise teema juures on oodatavate õpitulemuste seas kirjas, et õpilane oskab märgata probleeme ja pakkuda neile omanäolisi lahendusi,“ ütleb Tasa. „Sama sõnastus on leiutajate konkursi tingimustes – leiutis peab lahendama kellegi igapäevaelu probleeme. Tahame ju, et laps oskaks põhikooli lõpuks probleemidele lahendusi pakkuda.“
Kuidas seda ellu rakendada, on õpetaja ja kooli valik. Leiutajate konkursil osales tänavu üle 80 kooli. Enamasti ongi osavõtvaid koole sadakond. Tasa kahetseb, et uusi koole eriti juurde ei tule. Konkurss on ju suur stiimul ja teeb lapse eriti õnnelikuks veel siis, kui läheb hästi.
Kopsakad preemiad
Jaan Tasa tunnistab, et kasutab veidike ka sunnivõtteid. Ütleb, et leiutis on õppekava osa, ka saab igaüks töö eest hinde, kuid osavõtt konkursist on vabatahtlik.
„Kui konkursid peaksid ühel aastal ära lõppema, ei lõpe meil leiutamine. Õppekavas on see oskus sees,“ sõnab Tasa.
„Konkursil osalemine on juba puhas boonus. Kas on veel õppeainet, kus saad igapäevatööd tehes riikliku preemia? Auhind on vägagi kopsakas stiimul.“
Keskmises vanuseastmes on esimene preemia 600 eurot, teine preemia 500 ja kolmas 400. Parima kooli tiitel tõi Tõrva gümnaasiumile võimaluse uuendada oma tehnoloogiaõpetuse tööriistaparki 3250 euro ulatuses.
Kuue aastaga on Tõrva lapsed saatnud konkursile üle poole tuhande leiutise ja alati on keegi saanud preemia. Algul tehti valmis ka prototüübid ja protsessile kulus kuid. Kõige esimene leiutis oli tungraua põhimõttel töötav projektori tõstuk. Praegu piirdutakse paberitööga – formuleeritakse idee ja tehakse joonised, nii näeb ette ka konkursi reglement.
Jaan Tasa ei juhenda detailselt kõiki töid, vaid juhib protsessi ja hoiab silma peal. Koolis pühendatakse leiutistele kaks tundi, jätkata tuleb igaühel kodus. Leiutamine ongi kujunenud toredaks pereürituseks. Paljud vanemad toetavad ja juhendavad lapsi, käivad Tallinnas konkursil kaasa elamas.
„On tore, kui laps suudab peale kooliskäimise ning jalgpallitrenni veel millegagi tegelda,“ rõõmustavad Evelyn ja Tarmo Tamm. „Tanelil on tulnud leiutiste inspiratsioon elust enesest. Lapsevanematena oleme lahenduse leidmisel aidanud kaasa mõelda. Eks seda ühist aega lapsega kulus nii eelmisel kui ka sel aastal piisavalt. Tagantjärele võib seda nimetada meie pere kvaliteetajaks. Loodame, et Taneli edaspidised tegevused ja südikus veeretavad meie pere eluteele taolist kvaliteetaega veel ja veel.“
Carmen Põldsalu sõnul on iga leiutise taga pere. „Meie koolis on leiutamine õpilastel kodune töö. Kuigi idee võib tulla nii lapselt kui ka koostöös pereliikmetega, tuleb vormistamisel abistada näiteks sõnastuse ja jooniste täpsustamisel. Seega valmib töö ikkagi pereliikmete toel. Leiutamine on tore ja maailma arengut edasiviiv tegevus. Sageli üllatud ja leiad, et küll on ikka praktiline, põnev, ilus ja tegevust kergendav lahendus välja mõeldud. On oluline, et meie lapsed oskaksid näha enda ümber neid asju ja tegevusi, mida saab muuta ja teha paremini. Suurepärane, et selline leiutamine on väärtustatud ka riigi ja ühiskonna tasandil õpilasleiutajate riikliku konkursi näol.“
Küll on lihtne!
Parksepa keskkoolist lõid tänavu konkursil laineid kõige pisemad: esimese klassi õpilane Karoliis Tamm oma aknaga piimapaki ja Riko Rosenberg kandilise liimipulgaga. Teise klassi õpilane Braian Tsirk leiutas puukrae. „Eriti populaarne on leiutamine algklassides, kuid osalenud on ka 7. klassi õpilased,“ räägib õpetaja Ülle Noppel. Parksepa on kaasa löönud alates teisest konkursist 2009. aastal. Selle ajaga on konkursil osalenud ligi kakssada õpilast, mitmed esitlevad oma uusi leiutisi igal aastal. 2012. ja 2017. aastal sai Parksepa keskkool ka parima kooli preemia.
„Leiutada on lihtne!“ ütleb Ülle Noppel. „Meie õpilased püüavad märgata eluga kaasnevaid kitsaskohti ning neid leiutistega lahendada. Tore on, et meie noorte leiutajate tööd on eluliselt vajalikud ja praktilised. Edu võti on õpilaste ja õpetajate hea koostöö ideede ning lahenduste arendamisel. Õpetajad on abiks võistlustööde vormistamisel ja konkursile saatmisel.“
Füüsikaõpetaja Tanel Liira, kes praegu töötab Tartu observatooriumis ja kuulub ka žüriisse, on juhendajana konkursile läkitanud Tartu Tamme gümnaasiumi, Nõo reaalgümnaasiumi ja Elva gümnaasiumi õpilaste töid.
Ta on kaks aastat lugenud Tamme gümnaasiumis disainiprotsessi kursust, mis rõhubki millegi leiutamisele, ja näeb, et õpilastel häid ideid jagub. Alati ei jõuta oma mõtete vormistamiseni. Kursus lõpeb kevadel ja suvega kaob motivatsioon.
„Õpetajad peaksid õpilasi rohkem julgustama,“ lausub Liira. „Kahjuks teavad ka õpetajad ise sellest konkursist liiga vähe või arvavad, et see pole päris teadus. Et tähelepanu saada, võiks konkursi lõpetamine olla suurejoonelisemalt korraldatud, televisioon võiks teha sellest ülekande.“
Liira on veendunud: kõik lapsed viienda klassini tahavad leiutada. Hiljem hakkab julgus kaduma, sest mõeldakse liiga palju loodusainetele ja öeldakse, et pole võimalik. Huvi tapetakse ära.“
Armastuse kuulipildur
Alati ei pruugi õpetaja geniaalsest ideest kohe aru saada. Liira meenutab, et kümmekond aastat tagasi leiutas tema õpilane LED-tuledega numbrimärgi autodele, et meie kliimas oleks auto igal ajal nähtav. Kui põleb punane tuli, oled võõras linnas või riigis. Kui roheline tuli, oled algaja juht.
„Algul ei vaimustanud see leiutis mind üldse, aga poisil läks konkursil väga hästi,“ muheleb Liira.
Esimese hooga ei saanud Liira aru ka sellest, miks õpilane leiutas traktorirataste puhastaja. Aga selgus, et maanteel ei tohi sõita puhastamata ratastega traktor ja maameestele on see probleem.
Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi veab Eesti teadusagentuur ja rahastab HTM. Konkursi koordinaatorile Margit Lehisele meenuvad tänavuselt konkursilt mitmed põnevad asjad. Näiteks seade, mis lülitab interneti välja pereliikmel, kes kodus suhtlemise asemel nutiseadmes toimetab. Samuti armastuse kuulipildur, millega saavad häid soove ja tundeid edastada need, kes seda muidu häbenevad.
Vaadates üheteistkümnele konkursiaastale tagasi, ütleb Lehis, et kõige enam otsivad lapsed lahendusi probleemidele, mis esinevad nende lähikonnas koolis ja kodus. Ikka pälvib tähelepanu raske koolikott, koju ununenud asjad, kaante leidmine eri suurusega õpikutele, ema kodutööde rohkus, väikese õe või vennaga tegelemine, vanavanemate abistamine.
Paljudes töödes püütakse lahendada ka ühiskonnas laiemat kajastust leidnud murekohti: vanematel ei ole laste jaoks aega, liiklusohutuse probleemid nutiseadmete kasutamisel ning hooajalised teemad, mis meediast või tutvusringkonnast esile tulevad. Sel aastal näiteks metsa eksinud seenelised ja marjulised ning pidevalt kaduvad disc golf’i kettad.
„Noored on tähelepanelikud ja hoolivad ning aitavad hea meelega ümbritsevat paremaks muuta,“ on Lehis veendunud.
Lehisele endale on enim meelde jäänud koolid, kus leiutatakse klassi või suurema rühmaga ning õpilased esitlevad oma töid ka kaaslastele.
„Niisuguseid töid vaadates on tunda palju positiivset energiat, õhinat ning loovust, mis on tööde valmimisel klassis valitsenud,“ sõnab Lehis ja on kindel, et lapsed võtavad praegu tehtu ja kogetu kaasa oma edaspidisesse ellu. Õpivad märkama ja probleemidele lahendusi leidma, vaatama asjadele mitme nurga alt. Lisaks aitab leiutamine koolitundides õpitut päriselus kasutada.
KOMMENTAAR
Margit Lehis, õpilasleiutajate riikliku konkursi koordinaator:
Juhendajal on oluline roll selles, et suunata õpilasi neid ümbritsevat märkama, nähtut analüüsima ning selle põhjal järeldusi ja lahendusi välja pakkuma.
Ja kui leiutamine on juba ette võetud, õnnestub see juhendaja suunatud protsessi järgi paremini. Ka on juhendaja valmivatele töödele sageli esimene kriitik (heas mõttes), kes aitab oma suunavate küsimustega paremat lõpptulemust saavutada.
Juhendaja lähtub töid juhendades kindlast protsessist, milles nooremate õpilaste puhul on olulisim märkama suunamine, keskmise ja vanema vanuserühmaga töötamisel aga teaduspõhiste meetodite kasutamine – uuritakse põhjalikumalt sihtgruppi, analüüsitakse juba olemasolevaid võimalusi ja luuakse nende põhjal uusi lahendusi.
Paljusid töid on juhendanud õpilaste vanemad ja vanavanemad.
Sel aastal esitatud leiutistest oli juhendaja märgitud 64%-le töödest.
Kuidas leiutised sünnivad?
Karoliis Tamm, Parksepa keskkooli 1. kl, I preemia
AKNAGA PIIMAPAKK
„Mulle meeldib piima juua. Vahel juhtub, et kui avan kodus külmutuskapi, avastan pakki välja võttes, et piim on sellest otsa saanud.
Minu leiutis on aknaga piimapakk. Piimapakis on püstine läbipaistev aken, kust on kohe näha, kui palju piima veel alles on. Ema ei pea enam hommikul piimapakki kapist välja võtma, vaid näeb kohe, kas peab poest õhtuks piima juurde tooma või mitte.
Selle leiutise mõte tuli mulle siis pähe, kui nägin, kuidas isa automootorisse õli valas. Õlinõul oli selline aken. Minu leiutis on kõigile, kes joovad või kasutavad piima.“
Tanel Tamm, Tõrva gümnaasiumi 6. kl, II preemia
SÕIDUKI KÜLJEKAAMERA
„See juhtus selle aasta septembris, käisin siis jalgrattaga koolis. Ühel hommikul kooli kiirustades sõitis mulle linna kõrvaltänavalt ootamatult ette auto. Sain sellest küll napilt mööda, aga ehmatus oli ikkagi suur. Kuna tööõpetuse tunnis oli koduseks ülesandeks antud mõelda välja mingi leiutis, juhtuski nii, et panin kaks asja kokku: ehmatuse ja kodutöö.
Iga päev kuulen liiklusuudistes juhtunud õnnetustest, kus tihtipeale on kannatajaks jalakäija või rattur. See pani mind mõtlema ja lõpptulemuseks oligi sõiduki küljekaamera.
Täpselt aasta tagasi panin kirja oma esimese leiutise. Ka selle loomise alus oli koolis antud kodune ülesanne. Koduse prügipressi mõte tuli nähes, kuidas meie kodus tekkiv prügi ei tahtnud prügikasti ära mahtuda. Samas oli prügikastis palju tühja ruumi. Leiutasin selleks otstarbeks seadme, mis aitas mehaanilise süsteemi abil prügi konteineris kokku pressida.
Olen elu lihtsustamiseks veel asju välja mõelnud, kuid pole neid kirja pannud. Mõned neist on ellu rakendatud ja ka unustatud.
Minu jaoks ei ole leiutamine eraldi eesmärk, aga kui näen, et saan mõnda asja või tegevust lihtsamaks muuta, siis ma seda teen.“
Kersti Põldsalu, Tõrva gümnaasiumi 8. kl, III preemia
KAITSEKETAS ISTIKULE
„Olin sel suvel vanaisa ja vanaema juures Võrumaal. Käisime vanaisaga metsas ja sattusime raielangile, kuhu olid istutatud väikesed kuused. Lank nägi küll rohkem välja nagu heinamaa, sest väikesed kuused olid heina sisse uppumas. Vanaisa selgitas, et kuuskede ümbert on vaja hein ära kitkuda või trimmerdada, mis on päris suur töö. Asja kahekesi arutades tuli mulle mõte, et kuuskede istutamisel võiks panna nende ümber kettad. Vanaisale mõte meeldis, sest see säästab istutatud puude ümbert trimmerdamise vaevast ja hoiab ära sellega kaasneva puude vigastamise.
Eelmistel aastatel olen leiutanud kodu jaoks kraanikausi puhastaja ja paberikorvi lehtri ning matkale kaasavõtmiseks jäätisekülmiku.
Kui idee on olemas, on tore seda teistega jagada ja proovida arendada, aga kui head mõtet ei tule, siis on päris raske kuskilt peale hakata.“
Grete Holl, Parksepa keskkool, 2014. a II preemia, 1.–4. kl
ELUPÄÄSTEV UJUMISTRIKOO
„Igal aastal upub veekogudes nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Mõnda tabab vees terviserike, mõni ei oska hästi ujuda. Ka mina ei julge vees eriti sügavale minna, sest ei ole oma ujumisoskuses kindel. Minu leiutis, elupäästev ujumistrikoo, on mõeldud kõigile inimestele.
Trikoo ehitus sarnaneb poes müüdava singi vaakumpakendiga. Kahe riidekihi vahel puudub õhk. Kui olen hädas, siis vajutan trikoo rinnal olevat lillekujulist nuppu. Trikoos riidekihtide vahel olev õhuline aine paisub ja moodustab elupäästva ujumistrikoo. Sellise trikoo abil jääksid väga paljud inimesed ellu.“
Tänavused parimad noorleiutajad ja juhendajad
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/sites/8/2018/12/18-KÕIK-preemiasaajad.pdf
Lisa kommentaar