Eesti Ajaloomuuseumis avanes jaanuari lõpus Eesti esimene sündmusnäitus „Vali parem minevik!“. Näitus viib retkele läbi viie päeva 1992. aastal – külastaja satub tähistama 8. märtsi, vahetama raha ja sooritama esimesi ostusid rahareformi päevadel, möllama Rock Summeril ning osalema esimestel sõjajärgsetel demokraatlikel valmistel, mille tulemusena alustasid tööd VII riigikogu ning president Lennart Meri.

Seekord on tegemist tavapärasest erineva formaadiga – mängulise, tegevusliku ja kaasalöömisvõimalust pakkuva näitusega, mida saab külastada ainult koos giidiga.

Ajaloomuuseumi pedagoog Kristi Paatsi palus sündmusnäituse ideed ja ajastut kommenteerima Pille Rohtla Audentese erakoolist. Pille on ühtlasi Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi juhatuse liige ning valdab lähiajaloo teema õpetamise kõiki nüansse. Allpool toome teieni noppeid nende vestlusest.

Kristi: Kui palju kooliprogrammis 1990-ndate teemaga üldse tegeldakse?

Pille: Seda käsitletakse 9. klassis ning gümnaasiumis. Kui õpetaja soovib, saab ka 5. klassi õppeprogrammis ühiskonnateemasid puudutada. Ikka räägime põhiseadusest, riigikogust, presidendivalimistest, noorematele ehk rohkem olmest – kuidas inimesed tol ajal elasid. Majandusküsimustes ei saa mööda rahareformist, turumajanduse tekkest, aga ka viimasega kaasnenud probleemidest. Palume põhikooliõpilastel näiteks oma vanematega rääkida, millised on nende mälestused rahareformist, talongiajastust, toidupuudusest. Enamasti selgub, et vanematele meeldib meenutada, ja lastele pakub emade-isade noorusaeg omakorda põnevat mõtte- ja aruteluainet.

Kristi: See on suurepärane, sest meie räägime uuel näitusel tollest perioodist just lugude kaudu. Kõne all ei ole ainult poliitika, vaid inimeste igapäevane eluolu. Pakume nii põhikooli- kui ka gümnaasiuminoortele võimalust õppida tegevuse kaudu. Eks see on natuke sattumine teise ajastusse ning peaks sulle kui ajarännaku maaletoojale ju meeldima?

Pille: Jah, inimene õpib kõige paremini tegutsedes. Ning mida väiksem on laps, seda paremini mänguline lähenemine talle sobib. Rollimäng aitab ajastuid mõista ning igasugune tavapärasest koolitunnist eristuv jääb kergemini meelde. Ajarännakuid võiksid koolid ja muuseumid sagedaminigi koos planeerida.

Kristi: Näitus seob paljusid teemasid: ajalugu, ühiskonnaõpetust, aga ka näiteks matemaatikat. Lapsed saavad harjutada rahavahetust ja talongimajandust, mis nõudis ju päris korraliku arvestusoskust.

Pille: See on kindlasti pluss, sest elu on tervik – kõik teemad on mingil tasandil üksteisega põimunud ning ühte teisest eristada ei ole vaja.

Kristi: Aga kui palju tänapäeva gümnasistid üldse 1990. aastatest teavad?

Pille: Üht-teist ikka, aga muidugi on õpetajate töö neid teadmisi suurendada.

Kristi: Järelikult ootame kõiki ajaloo- ja ühiskonnateaduse õpetajaid oma vahvate õpilastega näitusele praktilisele õppele!

• Näitusega „Vali parem minevik!“ kaasneb ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õppekava toetav haridusprogramm, mille tasuta koolitus õpetajatele toimub Maarjamäe lossis 28. veebruaril.
• Vaata lähemalt valiparemminevik.ee.