Tartu ülikooli Pedagogicum tähistas kümnendat sünnipäeva rahvarohke ja meeleoluka haridusteaduste galaga. Õhtut ilmestas teade TÜ haridusteaduste jõudmisest Times Higher Educationi ja QS World University Rankingsi mainekatesse edetabelitesse.

Pedagogicumi algusest peale juhtinud professor Margus Pedaste on näinud kümne aasta jooksul nelja rektorit ja viit õppeprorektorit, kes on olnud olulised partnerid valdkonna koostöö tugevdamisel ja haridusinnovatsiooni vedamisel. Praegu on Pedagogicumi koduks haridusteaduste instituut, mille juhataja professor Äli Leijeniga koos võõrustatigi galal paarisadat külalist. Sünnipäevakõnes peatus Margus Pedaste kolmel teemal: koostöö, õpetajakoolitus ja teadus.

Pedagogicum on praegu ülikooli üksuste vabatahtlik koostöökogu ehk konsortsium, kuid alustas omaette asutusena, kuhu võeti tööle kümmekond inimest. Hakati ühte liitma valdkonna inimesi seitsmes teaduskonnas ja kahes kolledžis, koordineerima Eesti õpetajaid koolitavaid kõrgkoole ja ülikoolisisest koostööd edendavat Eduko programmi, Euroopa regionaalarengu fondist haridusuuenduskeskuse rajamist, doktorikooli väljaarendamist, kahe doktoriõppekava ühendamist, õpetajakoolituse põhimõtete ühtlustamist üle ülikooli. Asutatud on TÜ innovatsioonikoolide võrgustik, käima tõmmatud palju programme.

Läbi aegade on Pedagogicumi kuumemaid teemasid olnud õpetajakoolituse ühtse kutseõpingute mooduli väljaarendamine ja uuendamine. „See on olnud põnev protsess, kus on paljude õpetajahariduse valdkonna inimestega peetud tuliseid arutelusid, tehtud ambitsioonikaid arengukavasid ja neid edukalt ellu viidud,“ rääkis Pedaste. Juba kuus aastat õpetatakse kõiki õpetajaid ühtse, välishindajate tunnustatud tugevale kontseptuaalsele alusele tugineva kutseõpingute mooduli alusel. Tähtis on olnud Pedagogicumi roll ka õpetajate kutsestandardite uuendamisel.

Kümne aasta jooksul on kahel korral toimunud haridusteaduste välishindamine ja mõlemal korral on tase hinnatud heaks, kuid murekohaks peetud rahvusvahelist väljapaistvust. Viimane välishindamine seadis ootuseks veelgi suurema teaduspõhisuse ning doktorikraadiga õppejõudude ja teadustöö tegijate senisest suurema hulga.

„Tartu ülikool ongi alustanud Euroopa sotsiaalfondist uut, pooleteisemiljonilist kompetentsikeskuse projekti just teadusvõimekuse tõstmiseks ning võtnud olulisi rolle Eestis ja rahvusvaheliselt,“ rääkis Pedaste. Näiteks on Äli Leijen valitud kahel korral Euroopa haridusteadlasi ühendava teadusorganisatsiooni juhtkomiteesse ja professor Miia Rannikmäe olnud juhtpositsioonidel loodushariduse organisatsioone ühendavas kogukonnas. Margus Pedaste on kaastoimetaja haridusvaldkonna ühes maailma mõjukaimas ajakirjas Educational Research Review ja professor Krista Uibu on asutamisest saadik Eesti Haridusteaduste Ajakirja peatoimetaja. Rõõmu valmistab ka see, et kaks TÜ haridusteadlaste artiklit on jõudnud maineka Web of Science’i andmebaasi põhjal sotsiaalteadustes 1% enamviidatud artikli hulka maailmas.

„Kõik see näitab, et liigutakse õigel kursil ja lõpuks kajastub see ka rahvusvahelistes ülikoole võrdlevates edetabelites ning huvis ülikooliga koostööd teha,“ tõdes Pedaste. Ta küsis lõpetuseks, kuidas on see kõik võimalikuks saanud, ja andis ise ka humoorika vastuse: paljude inimeste pingelist tööd näitab ainuüksi see, et tema kirjakastis Pedagogicumi kaustas on 61 000 e-kirja ja kalendris umbes 4000 koosolekut. Kõige tipuks on Pedaste õnnelik lugematute tänusõnade eest, mida Pedagogicumi tehtu eest on lausutud.

Kiidusõnu jagus galalgi oma ja Tallinna ülikooli, HTM-i, partnerkoolide ja linnavalitsuse esindajailt. Rektor Toomas Asser tutvustas ideed tuua õpetajakoolitus kesklinna kampusesse, ülikooli peahoone kõrvale praegusesse sporditeaduste õppehoonesse. Praegu on haridusteadlased hajutatud kolme kohta, kuid ülikoolis on ehitused ja ümberpaiknemised käimas ning viie-kuue aasta pärast peaks ka õpetajakoolitus asuma uues kohas. „See on strateegiline samm,“ märkis rektor.

HTM-i kantsleri Mart Laidmetsa sõnul kinnitab meie õpetajate ettevalmistuse kõrget taset ka see, et just Eesti haridussüsteem kuulub kuue parima sekka, mille on välja valinud OECD ning Ameerika rahvuslik hariduse ja majanduse edendamise nõukogu sihiga jälgida nende arengut ja sealt parimat sünteesida.

„Valikut ei langetatud ainuüksi PISA, vaid ka teiste tulemuste põhjal,“ sõnas Laidmets. „Eesti on nende jaoks eriti huvitav, kuna meil on tehnoloogiline pool paljudest riikidest enam arenenud. Mitte ainult hariduses, vaid kogu ühiskonnas.“ Projekt käivitus eelmisel aastal, peagi on kohtumine Helsingis. Lisaks Eestile valiti välja Soome, Jaapani, Singapuri, Lõuna-Korea, Kanada, Hongkongi haridussüsteem.