Tartu ülikooli eripedagoogika osakonnal on paljude jaoks kauaoodatud uudis: tulevasest sügisest saab sessioonõppes ka logopeediks õppida. Seni oli see võimalus ainult eripedagoogika suunal.

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika bakalaureuseõppe ning eripedagoogika ja logopeedia magistriõppe programmijuhi, eripedagoogika osakonna juhataja Pille Häidkindi sõnul toimuvad magistritasemel sessioonõppe loengud, seminarid ja praktikumid Tartus ühel nädalal kuus, esmaspäevast laupäevani. Ülikool loodab, et kõigil huvilistel on võimalik oma töögraafikut vastavalt sättida. Tööandjatele ongi palve: kui teil vähegi on võimalik, toetage oma õppijaid paindliku töökorralduse või töökoormuse ajutise vähendamisega.

Kas see uudis puudutab vaid magistriõpet?

Pille Häidkind: Jah, eripedagoogiks või logopeediks spetsialiseerutakse magistritasemel. Enne tuleb läbida eripedagoogika bakalaureuseõpe Tartu või Tallinna ülikoolis. Tartus on ka see võimalik sessioonõppes – õppetöö toimub nädalalõppudel. Vajalikud eeldusained saab läbida ka eksternina, kuid sel juhul tuleb ainepunktide eest tasuda.

Kas kuidagi kiiremini ei saa?

Eripedagoogika ja logopeedia magistriõppesse saab kandideerida mis tahes eriala bakalaureusekraadiga. Aga siis tuleb sooritada eksam. Bakalaureuseeksam hõlmab teemasid anatoomiast ja füsioloogiast ning õppimise ja hariduslike erivajaduste alustest. Eksam on kirjalik, kestab kolm tundi ning toimub Tartus 31. mail. Kordamisküsimused ja õppekirjanduse loetelu leiab huviline meie veebilehelt.

Mida varasemate aastate kogemus näitab: kas eksam on kerge või raske?

Kerge kindlasti mitte, aga tehtav. Meie praegustest esimese aasta magistrantidest astus viis sisse just bakalaureuseeksamiga. Kuu on veel aega õppida. Kui varem on õpitud lähedast eriala või käidud eripedagoogilistel täienduskoolitustel, siis on lihtsam.

Kui palju õppijaid vastu võtate?

Bakalaureuseõppesse kokku 70 ja magistriõppesse 60 üliõpilast.

Need on päris suured arvud. Kas lõpetajatel tööpuudust ei ole karta?

Kindlasti mitte. Tugispetsialistidest on koolides ja lasteaedades suur puudus kõikjal Eestis, nii maal kui ka linnas. OSKA tööjõuvajaduse raporti kohaselt on eripedagooge ja logopeede vaja aina rohkem, sest hariduslike erivajadustega lastele tuleb tagada võimalus kasvada kodus ning õppida kodulähedases lasteaias ja koolis. Eripedagooge ja logopeede oodatakse ka kutseõppeasutustes, rehabilitatsiooni- ja tervishoiusüsteemis.

Miks on logopeedidel ja eripedagoogidel vaja just magistritasemel haridust?

Tugispetsialisti kvalifikatsiooninõuded on kas erialane magistriharidus või kutse. Kui erialast tööd teeb inimene, kes on õpingud pooleli jätnud, siis ei saa olla kindel, et ta teeb õppija toetamiseks kõik õigesti, hästi ja asjakohaste tulemustega. Tööandja kannab ju vastutust, et eripedagoogi ja logopeedina töötaksid mitte lihtsalt meeldivad, vaid ka pädevad inimesed.

Mida saab väike maakool teha, et endale logopeed leida?

Maakoolist võiks suunata magistriõppesse õppima osakoormusega õpetaja, kes saab lõpetamise järel juurde lisaeriala ja kutse. Eripedagoogika ja logopeedia sobivad lahtise peaga ja loomingulistele inimestele, keda huvitab inimene ja tema areng. Gümnaasiumiõpilasi võiks saata logopeedidele töövarjuks – kui eriala neile meeldib, on nad oodatud meile bakalaureuseõppesse. Koolipidaja võiks pakkuda lausa sihtstipendiumi, et õppijad tuleksid pärast lõpetamist kodukohta tagasi tööle.