Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga innustab koole tellima eesti keele päevi, et tutvuda keeleteaduse uurimistulemuste ja rakendamisvõimalustega ning luua vaheldust tavapärastele eesti keele tundidele.

Keeleteadlased pakuvad eesti keele päevi õpilastele ja õpetajatele, et anda lühiloengu või töötoa vormis ülevaade oma uurimisvaldkonnast. Eesmärk on väärtustada eesti keelt ja näidata, et keeleteadus on mitmekülgne valdkond, mis pakub palju avastamisrõõmu ja omab ühiskondlikku väärtust.

Eesti keele päev kujuneb tihedas koostöös kooliga. Lühiloenguid ja töötube peavad põhiliselt meie instituudi õppejõud ja teadlased, kuid koolid saavad kutsuda esinema ka üliõpilasi, et kuulda vahetust ülikoolikogemusest. Päev võib olla suunatud kogu kooliperele, konkreetsele õpilasrühmale või õpetajatele. Päeva pikkus kujuneb vastavalt kooli vajadustele, tunnist-paarist viie-kuueni. Üldjuhul külastavad keeleteadlased koole, kuid õpilased ning õpetajad on käinud ka eesti ja üldkeeleteaduse instituudil külas.

Külla laborisse

TÜ foneetika laborit tutvustavad külalistele eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nooremteadur Helen Türk ning doktorandid Katrin Leppik ja Anton Malmi. „Foneetika on hääldusõpetus, mis tegeleb kõneloome ja kõnetuvastuse ning kõne akustilise ehituse analüüsiga,“ lausus Katrin Leppik. Tegu on keele- ja täppisteaduse vahepealse haruga, millel on ühisosa nii füüsika kui ka meditsiiniga. Foneetikul läheb vaja teadmisi keeleteadusest, statistikast ja matemaatikast.

Foneetika labori külastus on praktilise loomuga. Tutvustatakse foneetikat, uurimismeetodeid ja uurimisel kasutatavaid seadmeid. Õpilased saavad ise artikulograafi ehk huulte- ja keeleliigutuste uurimisseadeldisega ning silmaseire aparaadiga katseid teha. Salvestuskabiinis saab oma kõnet salvestada ja näha, kuidas leida helilainest häälikuid üles või jälgida hääle kõrguse muutumist. Samuti arutleme foneetika vajalikkuse ja praktilisuse üle.

„Foneetilisi andmeid rakendatakse kõnetuvastuses ja kõnesünteesis, aga ka häälduse õpetamisel nii ema- kui ka võõrkeele õppijale,“ märkis Helen Türk. Foneetilistest andmetest võib olla suur kasu kõnepatoloogias ja logopeedias.

Labori töötuba on mõeldud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, kuid seda on tellinud ka õpetajad. Näiteks külastasid laborit Narva eesti keele maja õpetajad, et täiendada oma teadmisi eesti keele hääldusest.

Anton Malmi: „Fookuses olid palatalisatsioon ja välted. Eesti keeles saab nende abil eristada sõnade tähendust. Näiteks sõna „palk“ kannab eri tähendust sõltuvalt sellest, kas see on palataliseeritud või mitte. See võib aga tekitada vene keelt emakeelena kõnelejatele raskusi, mistõttu oli töötuba nende jaoks eriti praktilise väärtusega.“

Töötoas on juttu ka sellest, milline näeb välja TÜ foneetikute igapäevatöö. Suur osa argipäevast kulub katse planeerimisele. Peamine ja kõige tähtsam etapp on küsida küsimusi, mis kõnetaksid ühiskonda, kuid oleksid olulised ka teaduslikust aspektist. Katset on kõige parem läbi viia labori tingimustes ja spetsiaalses salvestuskabiinis. Samas on võimalik materjali koguda välitöödelt, kus saab samuti katseisikute kõnet lindistada või näiteks tajukatset teha.

Pärast katset saab hakata andmeid analüüsima. Tulemused vormistatakse artiklis ja neid tutvustatakse nii Eesti kui ka rahvusvahelistel konverentsidel. Osa tulemusi on rakenduslikumad ja lähevad kohe kasutusse, teised jäävad nii-öelda riiulisse oma aega ootama.

Praeguseks on TÜ foneetika laborit külastanud põhiliselt Tartu õpilased ja õpetajad, kuid oodatud on ka kaugemad külalised. Seni on töötoale antud väga positiivset tagasisidet.

Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilastele meeldis eriti katsetes osalemine. Ka tagasisideküsitluses toodi välja vaid kiidusõnu. 10. klassi õpilane kirjutas: „Põnev oli vaadata, kuidas katseid inimeste peal läbi viiakse ja kuidas katsete teel saadud informatsioon arvutiekraanil kajastub.“

Teemade valik on lai

Eesti keele päeva raames on võimalik kuulda ka muude keeleteemade kohta. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kodulehel on nimekiri, mis koondab 26 teemat ja nende lühikirjeldust.

Teemade valik on mitmest tahust lai ja katab keeleteaduse harusid, nagu foneetikat, morfoloogiat, süntaksit, semantikat ja pragmaatikat. Samuti on valikus teemad, mille fookuses on eesti keele allkeeled: kirjalik ja suuline keel, netikeel, murded. Võimalik on valida teemade seast, mis käsitlevad näiteks keelepoliitikat, keeletehnoloogiat, mitmekeelsust, sugulaskeeli, keeletoimetaja tööd. Valiku võib teha etteantud nimekirjast, kuid koolidelt on oodatud ka ettepanekud teiste meelepäraste teemade kohta.

Alates 2016. aastast on keeleteadlased pidanud 153 eesti keele päeva kõikides maakondades üle Eesti. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kodulehel (keel.ut.ee) on toodud interaktiivne kaart, millele on märgitud külastatud haridusasutused ja lühikirjeldus seal toimunust. 

Eesti keele päeva on võimalik kooli tellida HTM-i toel. Täpsemat infot saab veebilehelt https://www.keel.ut.ee/et/taiendusope/eesti-keele-paevad-haridusasutusele või projektijuhilt Andra Rummilt (andra.rumm@ut.ee).