Kui mõnest koolist lahkub aastaga iga neljas õpetaja märkamatult, siis teises pole suutnud lahkumiste taustaks olevat tüli lepitada kohalik omavalitsus, HTM, meedia, tööinspektsioon ega alanud kooliaasta. Allpool toodud lühilugudest on õppida, kuidas uuendada kooli või õpetajaskonda nõnda, et isegi iga neljanda õpetaja lahkumine läheks valutult.

Mida tähendab, kui aastast aastasse lahkub ühest koolist iga neljas õpetaja? Näiteks seda, et õpetaja, kes võtab omale viienda klassi juhataja kohustused, ei lõpeta oma hoolealustega üheksandat klassi.

Õpetaja, kelle koolitamine ülikoolis võttis viis aastat, lahkub koolist neljanda aasta järel. Õpilane, kes käib algklassidest gümnaasiumi lõpetamiseni ühes koolis, näeb selle ajaga kolme täielikult vahetunud õpetajaskonda. Need on tulemused, kui püüda 25% õpetajate lahkumise määra ümber arvutada aastateks eeldusel First In, First Out – lahkub see, kes on kõige kauem olnud.

„Uuringud osutavad, et õpetajate pikaajaline töökogemus on õpilaste õpiedukusega positiivselt seotud. Õpetajate vahetumine seevastu võib hariduse kvaliteeti negatiivselt mõjutada,“ kirjutasid HMT-i analüütikud Kristel Vaher ja Rena Selliov augusti lõpus valminud õpetajate töölt lahkumise analüüsis „Üldhariduskoolide õpetajaskonna tööalane liikuvus ja karjääriteed EHIS-e andmetel“. „Õpetajate tõhusus areneb töökogemusega ning professionaalsele arengule aitab enim kaasa koostöine koolikultuur ja kogenud kolleegide tugi. Uute õpetajate värbamine ja koolitamine on kulukas ning pärsib koolide kui õppivate organisatsioonide arengut.“

Vaheri ja Selliovi analüüsist selgub, et igal aastal on Eestis umbes 70 kooli, kust lahkub vähemalt iga neljas õpetaja. Valdavalt on tegu siiski väikeste koolidega, kus juba mõni lahkunud inimene tõstab protsendi väga kõrgele, või juhtumitega, kus muutunud on koolivõrk: näiteks keskkool muutub põhikooliks.

„(Õpetajate lahkumisel) ei ole üheseid objektiivseid selgitusi ja subjektiivset taustainfot registrisse ei koguta,“ ei suutnud HTM-i analüüs vastata küsimusele, kui paljudel või millistel juhtudel tuleb õpetajate lahkumise tagant otsida probleeme kooli juhtimises või kollektiivi omavahelistes suhetes. „Kvalitatiivset infot saab iga kõrge lahkunud õpetajate määraga kooli puhul koguda ja analüüsida pigem koolipidaja.“

Õpetajate Leht sai HTM-ilt andmed, kui palju on viimastel aastatel ühest või teisest koolist õpetajaid lahkunud. Valisin välja kaheksa kooli, mille õpetajate lahkumise kõrge määr ei olnud hoobilt seletatav pelgalt kooli väiksusega või muutustega koolivõrgus. Õpetajate Leht küsis direktoritelt ja teistelt asjaosalistelt selgitusi, miks õpetajad neilt nõnda massiliselt lahkuvad.

Neist lühilugudest on õppida, kuidas kooli või õpetajaskonda uuendada nõnda, et isegi iga neljanda õpetaja lahkumine läheks valutult. Ehkki lahendust siit ei tule, aitavad need lood ehk teadvustada, et lapsehoolduspuhkusele minevate õpetajate asendamisega on Eesti koolid hädas.

Viimsi kool podiseb edasi

Kunagisest Viimsi keskkoolist on aastate jooksul eraldunud mitu väiksemat kooli ning aasta tagasi läks oma teed ka gümnaasiumiosa. Muutuste aastatel tuli õpetajatel valida, kes millises koolis jätkab. Lisaks ümberkorraldustele koolivõrgus vahetus korduvalt keset õppeaastat ka direktor. Praegune direktor Aime Niidas asus ametisse eelmise aasta augustis.

Kui varasemaid kõrgeid lahkumisnumbreid (valla andmetel 111 õpetajast 26, HTM-i andmetel 19) saab põhjendada koolivõrgu ümberkorraldustega, siis tänavu suvel Viimsi kooli tabanud õpetajate lahkumise laine on teisest puust. Kui varem oli kooliaasta lõpuks teada, kes jätkab ja kelle asemele tuleb uus õpetaja leida, siis tänavused lahkujad selgusid põhiosas alles suvepuhkuse käigus.

Viimased kuus aastat töötasid direktori alluvuses õppejuhid, kellest igaüks korraldas ühe õppeastme tööd. Kooliaasta lõpus, suvepuhkuse alguses said Viimsi kooli õpetajad teada, et senine kahel tasandil juhtimine kaob. Asemele pidi tulema juhtimine, kus direktori kõrval on direktori asetäitja õppetöö alal ja õppekorraldusjuht. Lisaks pidi loodama õpetajatest seitse koostöökoda, millest igaüks valib ühe õpetajast eestvedaja.

Kõrvaltvaataja seisukohalt tühine ja pigem positiivsena tunduv muudatus oli kümnete õpetajate jaoks aga justkui maailma lõpp. Kirjutati pikki ja emotsionaalseid kirju, mis ringlesid nii koolis kui vallas laiemalt, vallavalitsusele saadeti 35 õpetaja ühine pöördumine, mõni pöördus tööinspektsiooni, teised meediasse, pahandust oli sedavõrd palju, et HTM saatis vallavalitsusele kaks järelepärimist ja tööinspektsioon algatas järelevalvemenetluse.

Direktor, keda toetas vallavalitsus, jäi endale kindlaks – struktuuri muudetakse. „Võimul on võim,“ selgitas üks lahkunud õpetaja, kuidas sai olla, et olukorras, kus ühel pool oli 50–60 õpetajat ja teisel pool üks direktor, jääb peale direktori tahe. „Õpetajate ettepanekud põrkusid vastu seina. See tekitas negatiivseid tundeid alates solvumisest ja kibestumisest kuni usaldamatuseni.“

„Juhi suhtumise pärast ei saanud jääda. Koostööd ei olnud. Paljud küsimused jäid vastuseta. Oli ka valetamise juhtumeid. Vallavanema ja direktori juureolekul öeldi meile, et võetakse ühendust coaching’u-firmaga. Tegelikult seda (lubatud kujul) ei tehtud. Esimesel korral saime individuaalset kootsimist, saime korra grupikootsimist ja ühe väiksema grupiga vestluse. Sealt edasi oleks tulnud minna kokkulepete sõlmimise juurde, seda kahjuks aga ei tehtud,“ rääkis Viimsi koolist lahkunud õpetaja.

Kui palju õpetajaid lahkus ja kui paljude lahkumine on tingitud just muutustest, jäi Õpetajate Lehe jaoks selgusetuks. Ühed räägivad 25 lahkunud õpetajast. Vallavalitsus nimetab aga oluliselt väiksemaid numbreid ja muid lahkumise põhjusi.

„Sellel õppeaastal (alates novembrist 2018) on praeguse seisuga lahkunud 22 õpetajat, otseselt struktuurimuutuse tõttu kuus. Ülejäänud on läinud eri põhjustel: elukohavahetus, välismaale või Eestisse õppima asumine ja suurel osal juhtudest võimalus asuda gümnaasiumiastme õpetajaks,“ kirjutas vallavanem Laine Randjärv HTM-ile augusti keskel.

„Vahel on muutused väljapääsmatud ja juht peab tegema ebapopulaarseid otsuseid, mis ei pruugi kõigile meeldida, aga on pikas perspektiivis kooli arengule kasulikud ja vajalikud,“ kirjutas direktor Niidas valla avalike suhete juhi vahendusel Õpetajate Lehele. „Õpetaja jaoks muutub kooli juhtimine läbipaistvamaks, sest kaovad nähtamatud jõujooned ehk vajadus pälvida õppejuhi soosing ning saada sellest tulenevalt omale „erisoodustusi“ – näiteks „lihtsam“ või „raskem“ klass või mugavam tunniplaan,“ selgitas Niidas uue kooliaasta alguse intervjuus Viimsi Teatajale uue struktuuri häid külgi.

Kummagi väitega – struktuurimuutus oli vajalik ja see teeb lõpu klassidega kauplemisele – lahkunud õpetajad ei nõustu. „Meil oli just kooli arengukava koostamine. Struktuur oli üks neist, mis oli tugevus. Samamoodi tehti rahuloluküsitlusi. Ka rahuloluküsitluses tuli välja, et ollakse rahul,“ rääkis endine õpetaja. „Kelle varvastel olen mina tallunud, töötades Viimsi koolis õppejuhina? Kes on pidanud võitlema minu soosingu eest?“ küsis retooriliselt üks endine õppejuht kinnises sotsiaalmeedia grupis valla ajalehes ilmunud klassidega kauplemise väite peale.

„Viimsi koolis on praegu töörahu tagatud, tunnid toimuvad ja õpilased saavad hea hariduse,“ kirjeldas direktor Niidas olukorda koolis uuel kooliaastal. „Uued inimesed toovad organisatsiooni alati ka uut energiat, uusi teadmisi ja pädevusi. Võimalus on uute liidrite esiletõusmiseks.“

„Direktor kommunikeeris suve alguses väga tugevalt seda, et struktuuri peab muutma, see muudab väga palju õpetajate jaoks, see kirjutati ja räägiti nii suureks. Inimesed jäid. Aga augustist tööle minnes on inimesed kogenud midagi muud. Lubatut ei ole järgnenud. See on tekitanud järgmise ringi pettumust, mis praegu podiseb,“ rääkis praeguste õpetajatega tihedalt suhtlev kohalik.

„Direktor ise ei ütle kordagi välja, kui palju õpetajaid on ära läinud ja kui palju on juurde võetud. Valdavalt on ära läinud kvalifikatsiooniga õpetajad. Vastuseta on küsimus, kas uued õpetajad on kvalifikatsiooniga inimesed või mitte,“ ütles üks lapsevanem. „Sellises mahus ümberõppimist või üleõppimist ei ole ma kodus ühelgi aastal teinud.“

Viimsi vallavalitsuse nimel selgitas olukorda avalike suhete juht Rain Uusen. Tema sõnul on Viimsi koolis pikaajalised suhteprobleemid, mis ei ole tekkinud praeguse direktori süül. „Tema oli see koolidirektor, kes pani kaks jalga maha ja ütles, et siin tuleb muutus teha. Kuna tema koolidirektorina on muutuse teinud, see (pahameel) peegeldub temale. See on liiga lihtne lahendus, et laseme Aime lahti ja võtame uue inimese. See ei muuda midagi.“ Uuseni sõnul pole vallavalitsusele pärast kooliaasta algust uusi kaebuseid või pöördumisi õpetajatelt ega lapsevanematel tulnud. „Väide, et augustis tööle minnes on inimesed kogenud teist asja, on emotsionaalne ja ääretult ülekohtune ning häirib kindlasti praegu koolis töötavate inimeste töörahu.“

Mattiase põhikool õpetajate lahkumisest ei räägi

Mattiase põhikool on väike, mittetulundusühinguna tegutsev erakool Tallinnas, mis on spetsialiseerunud hariduslike erivajadustega õpilastele. Sealt on mitmeid aastaid järjest lahkunud iga kolmas-neljas õpetaja. Õpetajate Leht palus õpetajate lahkumise asjaolusid selgitada kooli direktoril.

„Hea meelega vestleks Teiega hariduse teemal üldisemalt ja eriti erakooli seisukohast lähtuvalt. Teemade ring oleks lai: koolide rahastamine eelarveaasta põhiselt, erikooli erisused, nõuded õpetajate kvalifikatsioonile, tegelikult vajalik tugiteenuste maht tööks psüühikahäiretega õpilastega, lastevanemate ootused õpetajatele, MTÜ kui erakooli pidamise vorm …“ pakkus direktor Maie Kullik Õpetajate Lehele lahkelt teemasid, aga õpetajate lahkumise kohta selgitusi mitte.

Tallinna 32. keskkoolis pole õpetajate lahkumist märgatud

Tallinna 32. keskkoolist on mitu aastat järjest lahkunud tavapärasest enam õpetajaid. Näiteks kui novembris 2016 töötas koolis 85 õpetajat, siis aasta hiljem oli iga viies (18) neist lahkunud.

Tallinna 32. keskkooli hoolekogu juhi Heidi Saaveri sõnul pole lapsevanemad ega hoolekogu suurt õpetajate lahkumist märganud ega teemana arutanud. „Ilmselt on olnud kõik lahkumistega seonduv väga hästi planeeritud ja korraldatud, lahkumistest on teatatud võimalikult varakult, jättes juhtkonnale aega organiseerida asendused või palgata uued õpetajad.“

Ka direktor Maarja Merigan kinnitas, et tal pole tulnud anda selgitusi seoses õpetajate lahkumisega. „Statistika mõttes võivad need numbrid ju ehmatavad olla, aga tegelikkuses on iga inimese lahkumise taga personaalne lugu, personaalsed põhjused, mis kooli tasandil on statistikast olulisemad.“

Kunstigümnaasiumi õpilane isale: „Annaks jumal, et õpetaja last ootama ei jääks“

Tallinna kunstigümnaasiumis töötas 2017. aasta novembris EHIS-e andmetel 57 õpetajat. Aasta hiljem neist 14 ehk iga neljas enam ei töötanud. Ka kahel varasemal aastal lahkus keskmisest enam õpetajaid.

Kunstigümnaasiumi hoolekogu juht, ettevõtjana leiba teeniv Ain Luks oli suurtest numbritest teadlik, aga erilist probleemi neis ei näinud. „Uus direktor tahab suure entusiasmiga kunstigümnaasiumist teha väga head kooli. Aga suurem osa õpetajaid on meil vana kooli õpetajad. Kui sa tahad teha midagi uutmoodi, paremini või teistmoodi, siis see alati tekitab küsimusi. Inimesed on oma mugavustsoonis ega taha muutuda.“

Luksi sõnul lahkumisi on, aga tülisid mitte. Viiendat aastat direktorina töötav Mari-Liis Sults on suutnud tema sõnul väga hästi konflikte ennetada. „Seal ei lahendata mitte ühtegi konflikti jõupositsioonilt. Seda ma võin 100 protsenti öelda.“ Iga väiksemgi muudatus arutatakse tema sõnul regulaarsetel koosolekutel õpetajate ja õpilastega läbi. „Ma ütlen teile ausalt, teinekord peaks isegi natuke tugevamalt käituma. Ettevõtlussegmendis inimestega nii leebelt ringi ei käidaks.“

Muutuste kõrval on kunstigümnaasium ka kasvanud. Kõigest mõni aastat varem töötas koolis 40 õpetajat. Sultsi sõnul oli märkimisväärne osa lahkumistest seotud just uute õpetajatega. „Suurem osa nendest õpetajatest, kes 2017. aasta sügisel olid tööle võetud, lahkusid töölt enne neljakuulise katseaja lõppu. Töötamine lõppes enamasti poolte kokkuleppel ehk jõudsime koos õpetajatega vestluste käigus arusaamiseni, et meie kool ei ole selle õpetaja jaoks sobiv töökoht.“

Ehkki lapsehoolduspuhkusele minevad õpetajad alguses mainitud kaadrivoolavuse numbrites ei kajastu, kajastuvad seal need, kes on võetud tööle lapsehoolduspuhkusele minejate asendajana. Sultsi sõnul on kunstigümnaasiumis erakordselt noored õpetajad ja seetõttu on lahkujate hulgas märkimisväärselt neid, kes on tööle võetud asendajatena.

Noorte õpetajate suurt hulka kinnitas ka hoolekogu juht. „Minu pojal on üheksa aasta jooksul olnud kuus klassijuhatajat. Aga viis jäid rasedaks. Kui viimane noor õpetaja tuli, siis poeg tuli koju: „Jumala tip-top õpetaja, annaks jumal, et ta last ootama ei jääks!““

Ajutisi õpetajaid on raske leida

Lisaks eelnimetatutele palus Õpetajate Leht selgitusi veel Jüri gümnaasiumi, Peetri lasteaia-põhikooli, Rocca al Mare kooli ja Tartu katoliku hariduskeskuse juhtidelt. Neis on ka olnud märkimisväärne õpetajate lahkumise laine, aga see on olnud pigem ühekordne.

Direktorid selgitasid lahkumisi õpetajaskonna noorusega. Noorus tähendab ühelt poolt suuremat vajadust leida asendajaid lapsehoolduspuhkusele minejatele ja teiselt poolt ka ahvatlevaid võimalusi väljaspool haridusvaldkonda.

„Praktiliselt võimatu on leida asendajaid lapsehoolduspuhkusele minevate töötajate asemele, eriti õppeaasta keskel. Kui üldse keegi on nõus ajutistele kohtadele asuma, siis on see kvalifikatsioonita ja sageli ka õpetajakogemuseta inimene. Kuigi inimene võib tulla tööle parimate kavatsustega, saab talle sageli selgeks, et tegemist on talle mittesobiva tööga,“ selgitas oma kooli õpetajate lahkumise tagamaid Jüri gümnaasiumi direktor Maria Tiro. Tema sõnul on ligi 110 õpetajaga Jüri gümnaasiumis praegu kaheksa õpetajat lapsehoolduspuhkusel ning enne jõule läheb veel neli.

Rae valla lasteaia-põhikooli direktori Luule Niinesalu sõnul on neil 68 õpetaja juures koguni 13 õpetajat lapsehoolduspuhkusel ja koolis töötab 20 ilma kvalifikatsioonita õpetajat.

„Last kooli pannes on lapsevanemal ootus, et klassil on 1.–4. klassini sama õpetaja, kuid asjaolude kokkulangemise korral võib neid olla lausa kolm,“ selgitas Tartu katoliku hariduskeskuse direktor Liina Tamm, mida tihe õpetajate vahetumine endaga võib kaasa tuua.

---

KOMMENTAARID

Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja:

Koolijuhid ja õpetajad pöörduvad meie poole väga mitmesuguste probleemidega. Õpetajate peamised probleemid on enne kooliaasta lõppu ning uue kooliaasta alguses alati seotud koormuse jaotamisega õpetajate vahel ning sellega seotud töölepingu muudatustega ehk otseselt seotud töötasuga.

Muudatused ja vahel tundide ebavõrdne jaotus tekitab õpetajates pahameelt ning küsimusi, sest üldjuhul ei taha keegi varasema aasta koormuse vähendamist ega ka liiga suurt koormust.

Sageli on tööinspektsioonile esitatud küsimused seotud õpetaja ja direktori või õppealajuhatajaga toimunud ebameeldiva tööalase suhtlusega. Vastastikku on antud negatiivset tagasisidet või ei ole kool õpetaja hinnangul piisavalt kaitsnud teda lapsevanemate või laste ees või suisa teinud seepeale õpetajale hoiatuse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, kui sarnaseid [lastevanemate] kaebusi veel esineb.

Eelkirjeldatud olukorrad on sageli seotud psühhosotsiaalse ohuteguri ilmnemisega töökeskkonnas, mille maandamiseks peab tööandja tarvitusele võtma ennetavad meetmed.

Õpetajatele ja koolile suunatud abistavat materjali leiab Tööelu portaalist www.tooelu.ee/et/Tegevusalapohised-juhendmaterjalid/haridus/psyhhosotsiaalne-tookeskkond.

Mihkel Rebane, HTM-i üldharidusosakonna juhataja:

Koolis on väga oluline, et töötaja ja tööandja vahel tekkivaid arusaamatusi või probleeme lahendatakse rahulikult, pidades meeles, et õpetajaskonna rahulolematus avaldab mõju ka õppeprotsessile ning lõpuks kannatab konflikti tõttu õpilane.

Munitsipaalkoolide puhul on õpetaja tööandjaks koolijuht ning omakorda koolijuhi tööandjaks kohalik omavalitsus, seega ei võta õpetajaid ega koolijuhte tööle ministeerium ega saa tööalaste konfliktide tekkimisel lepitajaks või otsustajaks olla.

Töövaidluste lahendamine valdkonnast sõltumata on tööinspektsiooni pädevuses. Konfliktide tekkimisel on mõlema osapoole huvides kaasata tööinspektsioon, kelle pädevuses on leida võimalikult objektiivne, eetiline ja läbipaistev lahendus.

Ministeeriumi roll on reageerida koolist tulnud signaalidele ja anda pöördujale nõu. Häiresignaalide saamisel küsib ministeerium üldjuhul koolipidaja käest hinnangut koolis toimuvale ning saab selle alusel kujundada seisukoha koolipidaja tegevuse suhtes.