Eelmise aasta 7. detsembril jagati matemaatikat õpetavatele õpetajatele ja õppejõududele professor Gerhard Rägo mälestusmedaleid.

Medaleid jagati juba 30. korda ja lugejatel võib tekkida näiteks kolm küsimust. 1. Kes oli Gerhard Rägo? 2. Mis medalitest on jutt? 3. Kellele on antud ja kellele sel korral Rägo medaleid anti?

Gerhard Johannes Rägo (05.12.1892 – 27.06.1968) asus matemaatikat õppima Jurjevi imperaatorlikku ülikooli oma nooruse tõttu eriloaga 16-aastaselt. Ta täiendas ennast Saksamaal, kus tutvus muuhulgas Felix Kleini matemaatikahariduse reformimise ideedega. Naasnud Tartusse, oli ta mõnda aega kooliõpetaja ning seejärel Venemaal Novotšerkasskis Doni polütehnilises instituudis õppejõud (1915–1920). Kuna 1919. aasta sügisel asutati eestikeelne Tartu ülikool, sai ka professor Rägo 1920. aastal kutse tulla tagasi iseseisvunud Eestisse. Täna ütleksime, et noor Eesti Vabariik algatas toona väga edukaks kujunenud kampaania „Talendid koju“. See loosung on tänapäevane, aga tundub, et oli toona sisukam.

Professor Rägo töötas õppejõuna, kuid oli pikka aega ka Eesti matemaatika õpetamise komisjoni esimees. Komisjon tegeles eestikeelse matemaatika erialase sõnavara loomisega ning õppekavade loomisega kooli jaoks. Kohe hakati tegutsema õppekirjandusega. Eesti õppekirjandus oli toona vägagi kaasaegne. Olemas olid nii õpikud kui ka töövihikud, kus tähtsustati individuaalset tööd, aga ka praktilisi töid.

Professor Rägo teene oli matemaatikaõpetajate ettevalmistuse algatamine 1960. aastatel Tartu riiklikus ülikoolis. Nii asutati 1965. aastal matemaatika õpetamise metoodika kateeder, mille esimeseks juhatajaks sai Rägo õpilane Olaf Prinits.

Professor Rägo medali idee viisid ellu Eesti matemaatika seltsi (EMS) koolimatemaatika ühenduse (KMÜ) toonane esimees Ove Karu ja Tartu ülikooli matemaatika didaktika õppetooli professor Prinits ja dotsent Tiit Lepmann. Medali statuudis seisab, et professor Gerhard Rägo nimeline medal „Teenete eest koolimatemaatika arendamisel“ antakse isikutele ja kollektiividele

• silmapaistvate teenete eest õpetaja- ja õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, õppeplaanide ja programmide, õppetehnika, metoodiliste töötluste jms väljatöötamisel;
• tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisele Eesti koolis.

Esimesed üheksa medalit said 15. detsembril 1990 õpetajad Leida Kork, Mare Kärner, Avo Lind, Enn Nurk ja Helle Saarsoo ning õppejõud Ülo Lepik, Alfred Lints, Aksel Telgmaa ja Kalle Velsker. Pronksist medalid kavandati ja telliti kunstikombinaadist Ars. Praeguseks on nimetatud medalit antud üle kolmekümnel korral 181 inimesele või kollektiivile.

SEEKORDSED LAUREAADID

Jane Albre-Andersen kaitses teadusmagistri kraadi 2008. aastal tööga, mille käigus ta tutvustas dünaamilise geomeetria programmi GeoGebra. Ta tõlkis programmi ning tegi koolitusi õpetajatele, kirjutas õppematerjale. Võib öelda, et ta tabas kümnesse. See programm on praegu populaarne nii Eestis kui ka üle maailma. Alati meil selliste projektidega sedavõrd õnne ei ole (nt on tugi kadunud programmile Wiris, litsentsi ei pikendatud Gonrad Wolframi arvutipõhise statistika programmi kasutamiseks (CBM)). Praegu õpetab Jane Albre-Andersen Norras St. Olav videregående skoles.

Laine Aluoja on Türi põhikooli matemaatika- ja informaatikaõpetaja ning haridustehnoloog. Ta on pikka aega töötanud selle heaks, et tema enda ja teiste õpetajate loodud koolimatemaatika õppematerjalid oleksid vastastikku kasutatavad (mott.edu.ee, koolielu.ee,
matdid.ee jt). Ta on läbi viinud palju täienduskoolitusi õpetajatele.

Anneli Kontson õpetab matemaatikat Jüri gümnaasiumis. Tubli õpetajana suunab ta oma õpilasi olümpiaadidele ja nad jõuavad ka lõppvooru. Lisaks õpetajatööle jaksab ta olla kaasautor Avita kirjastuse välja antavate matemaatikaõpikute ja töövihikute töögrupis.

Margit Nerman on Haapsalu põhikooli matemaatikaõpetaja. Ta on olnud Viljandimaa ainesektsiooni juht ja võtnud praegu sama vabatahtliku töö enda peale Läänemaal. Ainesektsiooni juhina on ta viinud oma kolleegidega läbi üle-eestilisi (Nuputa) või piirkondlikke võistlusi. Lisaks on ta juhendanud matemaatikaõpetajaks õppivate tudengite koolipraktikat.

Margit Nuija on Viljandi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja. Ta on olnud Viljandimaa ainesektsiooni juht ning korraldas matemaatikaõpetajate päevi Viljandis 2018. aasta sügisel. Ta on koostanud piirkondlike matemaatikavõistluste tarvis ülesandeid ning korraldanud neid võistlusi. Kuulub KMÜ juhatusse ja aktiivi.

Mati Väljas on Tallinna tehnikaülikooli lektor. Ta on osalenud matemaatika ainenõukogu töös. Tema on panustanud eri aegadel matemaatika ainekava reformimisse ja kirjutanud õpikuid kõrgkoolile.

PISA 2018 heade tulemuste puhul on eelnimetatud kuut õpetajat meeldiv tunnustada, kuid kiidusõnu väärivad muidugi ka kõiki teised matemaatikaõpetajad. Ilmselt on meil seni tehtud palju õigesti – alustades ainekavadest, õpikutest, õpetamisest, hindamisest jne.

Kuna Eestis on veel palju häid matemaatikaõpetajaid, kelle õpilased kõrgeid tulemusi saavutavad, siis palume esitada järgmiselgi aastal häid kandidaate professor Gerhard Rägo medalile.