Ühtluskooli lõpp

Krabi kooli sulgemine näitab, et haridus- ja teadusministeeriumis ei ole veel aru saadud, et lapsed on erinevad. Kui õpetaja Laur lubas Joosep Tootsil kahe rehkenduse asemel teha ühe, siis HTM Krabi kooli õpilastele seda ei luba. Samas need lapsed oma elukohajärgses koolis hakkama ei saanud, Toots lõpetas edukalt oma elukohajärgse kooli.

Samuti näitab see sulgemine, et endiselt on esiplaanil ainete õpetamine, mitte laste kasvatamine ja õpetamine. Krabi koolile heidetakse ette, et ei toimunud tööõpetuse tunde, kuigi lapsed õppisid tööd tegema. Samuti ei kajastunud paberites inimeseõpetuse tunnid, kuigi lapsed hakkasid üle pika aja tundma end koolis inimesena.

Lapse huvid ennekõike

Vanasõna ütleb, et kus viga näed laita, siis tule ja aita. Oleks huvitav teada saada, millal kuulis HTM Krabi kooli raskustest ja mida tegi Krabi kooli aitamiseks. Maailmas on laialt levinud arusaam, et kui mõni kool või hariduspiirkond on sattunud raskustesse, lisatakse sinna ressursse, antakse abiks spetsialiste või korraldatakse täiendavaid koolitusi, selmet kool kinni panna.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 3.1 sätestab, et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Nüüd jääb vaid loota, et HTM-il õnnestub leida Krabi koolist veel paremad koolid, kuhu 40 last õppima lähevad, sest nende elukohajärgsed koolid nendega toime ei tulnud.

Siinjuures ei ole tegemist etteheitega nende koolide aadressil, sest erinevalt HTM-ist mööname, et lapsed ongi erinevad ning kõigis nn tavakoolides pole ressursse kõiki lapsi võrdväärselt õpetada. Seega ei saa tõsiselt võtta HTM-i Arteris avaldatud seisukohta, et kui vanem muud lahendust ei leia, peab lapse vastu võtma elukohajärgne kool.

Need lapsed on juba elukohajärgsest koolist välja kukkunud, sest seal polnud piisavalt vajalikke tugispetsialiste ja -süsteeme. Uue kooli otsimisega peab tegelema ikkagi HTM kui probleemi tekitaja.

Vajadusel peaks HTM diferentseerima nõudeid koolidele, et Tootsidele oleks võimalik anda kahe asemel üks rehkendus ning selle eest ei pea enam kooli kinni panema. Riigi ülesandeks peab jääma ikkagi reaalsete reeglite kehtestamine ja nendest kinnipidamiseks tingimuste loomine. Ei ole mõtet nõuda reeglite täitmist, millega ei tulnud toime ka riigile alluvad erikoolid.  

Väikekoole on vaja

Kuna nüüd räägib HTM Krabi kooli vastutusest, siis ootame huviga, milles väljendub HTM-i ja riigi vastutus, kui mõnele Krabi kooli õpilasele sobivat lahendust ei leita. Ütleb ju vanasõnagi: ära aja vana kaevu enne kinni, kui uuest kaevust vett saab.

Igal juhul peaks HTM kompenseerima nendele lastele, peredele ja kohalikele omavalitsustele tekitatud kahju seoses Krabi kooli sulgemise järel uue kooli otsimisega, sest neil oli õiguspärane ja põhjendatud ootus seoses Krabi kooliga.

Loodame, et HTM ja Krabi kooli esindajad istuvad siiski ühise laua taha ja arutavad läbi, kuidas luua sobivad tingimused lastele, kes nn tavakoolis toime ei tule ja kellega tegelemiseks ei ole seal vajalikke tingimusi. Riigi jaoks oleks see suur kokkuhoiuvõimalus, sest vanglate ehitamine ja ülalpidamine on oluliselt kulukam.

Kokkuhoid on see juba praegu, sest kui analoogilisi õpilasi õpetava Maarjamaa hariduskolleegiumi 2020. aasta eelarve uutes riigi kulul ehitatud ruumides on üle 5,18 miljoni euro, siis poole väiksema Krabi kooli 2019. a eelarve oli vaid 150 000 eurot, sellest 20 000 tasusid vallad ja linnad, kelle lapsed selles koolis käisid.  

Kokku tuleks leppida ka selles, kuidas võimalikult hästi kasutada Krabi kooli kogemusi ja spetsialiste, vajadusel kaasates ülikoolide teadlasi, et paremini kasvatada lapsi, kellega tavakoolid hakkama ei saa. Väljaõppinud spetsialistid tulevad kooli, kui nad näevad, et nende tegevusel on tulemusi ja nad saavad õppekava läbivõtmise asemel lapsi kasvatada.  

Oleme seisukohal, et koolivõrgu korrastamisel tuleb arvestada sellega, et õpilased on erinevad ning paljudele õpilastele sobib paremini väikeses koolis. Seega peaks väikseid koole olema ka linnades või olgu võimalus suunata linnalapsi väikestesse koolidesse väljaspool linna, kus rakendatakse Krabi kooli kogemusi. Õpilaskoduga koole on vaja ka nende laste jaoks, kellel pole kodus arengut toetavat keskkonda. 

Kommentaarid

  1. Aitüma, Jüri Ginter, Urmas Heinaste, Jaak Hohensee, Ilmar Kesselmann, Ahto Kivi, Tiiu Kuurme, Lea Mändmets ja Reet Valgmaa! Väga tark môttekäik! See on mitmeülbane probleem.
    Eesti riik pole kunagi nii jôukas olnud kui praegu.
    Tahad jôukust aastaks- kasvata vilja. Tahad jôukust 10 aastaks – kasvata puid. Tahad jôukust 100 aastaks – kasvata inimest. Hiina vanasôna.
    Ja ometi…

    Marju Unt

  2. See artikkel on üle hulga aja üks sisukas ja samas juhib tähelepanu HTM puudustele oma seatud eesmärkide täitmiseks. Meil haridussüsteem on ju lapsest lähtuv või??? Ja olen artikli autoriga nõus, et kõik lapsed ei saa tavakoolis hakkama ja nemad vajavad just Krabi kooli, sest selles koolis lähtutakse LAPSE vajadustest.


  3. Tänan, suurepärane artikkel, argumenteeritud seisukohad. Maarjamaa hariduskolleegiumi eelarve on üle mõistuse suur ja kasu sellest tibatilluke.
    Krabi kooli lood andsid lootust vähemalt, väga kahju, et ministeerium selle otsustas sulgeda.


  4. Jah . Suur tänu autoritele .

    Viktor Koop

  5. Tänukummardus, hääd kolleegid! On näha, et Krabi kooli sulgemine pole meie erakaklus.
    HTM-i õiend oli nagu poliitiline deklaratsioon. Seda ei arutatud meiega, esmane info anti Õhtulehele. Pikem arutelu toimus HTM-i väljasõidul Rõuge vallamajja, meie osaluseta. Krabi kool sai koos õiendi projektiga ka sulgemisotsuse projekti. Oli kiire, sest koolimaja on tarvis kätte saada.
    Need lapsed, kes lähevad tagasi tänavale, sisenevad politsei haldusalasse ja nendega pole enam muret.

    Ale Sprenk

  6. Et haridusministeerium otsustas kooli sulgeda näitab,et riik astub sammu tagasi mitte edasi.Lapsed on väga erinevad ja kõigil peab olema võimalus õnnestuda.Mis õigusega pannakse kool kinni keset õppeaastat.Artikkel on väga hea.Arvasin juba,et arukad ja mõtlevad inimesed on meie riigist kadunud.Kuidas need inimesed magada saavad,kes on selle kinnipaneku taga.Häbi teil olgu.


  7. Tänud autoritele. Mul suur hea meel, et keegi selle teema üles tõstis.Ei ole võimalik käsitleda kõiki koole ühe pika puuga :). Aeg peaks olema küps selleks, et teatud hariduse diferentseerimine, sõltuvalt õpilastest peaks olema igati normaalne ja toetatav.

    Piret Ormus

  8. Mis te arvate sellest kui saata riigikokku Jämejala brigaad? Need tegelased seal on need, kes jäid ilma sellisest kogemusest nagu oli krabikooli õpilastel. Riigikogulased võiksid üheks nädalaks Krabi kooli minna ja äkki siis nad saaks aru miks see vajalik on.


  9. Eilses Eesti Päevalehes kirjutab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel “Mõni ime, et ennast ohustav noor jääbki abita”, milline puudus on Eesti koolides psühholoogidest. Üleüldse on koolides ka teiste tugispetsialistide (näit. sotsaalpedagoogid, logopeedid) põud. See tähendab, et palju olulist tööd jääb koolides tegemata ja on suurepärane, et selle kitsas koha üheks heaks lahenduseks on (oli?) olemas Krabi kool. ETV-s kinnitasid eile uudistes ka lapsevanemad, et nad on tõsiselt mures, mis nüüd saab, kui nende laste kool suletakse. Olgem ausad! See on hetkel karjuvalt ebaõiglane, kui nüüd heidetakse Krabi koolile ette seda, mida võiks ette heita väga paljudele Eesti koolidele. Ehk siis tegelikult võiks leida ilmselt pooltel Eesti koolidel selliseid puudusi, et nende uksed sulgeda, nagu nüüd leiti põhjused, et sulgeda Krabi kool. 🙁

    Jaanus

  10. Ale Sprenk ütleb välja suure ja kibeda tõe: “Need lapsed, kes lähevad tagasi tänavale, sisenevad politsei haldusalasse ja nendega pole enam muret.” Jääb vaid küsida: “Kelle ja mille eest ikkagi tunneb muret meie [“lugupeetud”] Hariduse ja Teaduse Ministeerium?”


  11. Ka mul jääb üle vaid nõustuda eelmiste kommentaaride kirjutajatega. Küsin samamoodi, nagu kirja autorid: ” Oleks huvitav teada saada, millal kuulis HTM Krabi kooli raskustest ja mida tegi Krabi kooli aitamiseks. Maailmas on laialt levinud arusaam, et kui mõni kool või hariduspiirkond on sattunud raskustesse, lisatakse sinna ressursse, antakse abiks spetsialiste või korraldatakse täiendavaid koolitusi, selmet kool kinni panna.”
    Statistikaameti andmete põhjal(2018) on Eestis linnatäis noori inimesi (26 000), kes ei õpi ega tööta kusagil. Selline noorte inimeste arv ja eemalolek õpi- ja tööelust on nii väikse riigi kohta hirmuäratav. Sunnibki tööandjaid nõudma riigilt ukrainlaste sisserändekvoodi suurendamist.
    Uuriv ajakirjandus võiks vaadelda nii HTM kui KOV-te rolli sellise numbri tekkimises ja õilmitsemises.

    Lembit Jakobson

  12. Vene uudistes nähtud. Sama teema sealgi. Siis oli ekraanil tippametnik ja lausus. “Seadusi võib tõlgendada mitut moodi, aga ei tohi unustada kasutada südant ja nn. “talupojatarkust” Mis on meie ametnikel vastu panna? Et Mailis Reps, mitme lapse ema on kaotanud empaatiatunde? Kas ametnikuks saamine plokeerib südametunnistuse? Kas pärast ametniku ametit see taastub?
    HTM toimib tuimalt ja järjekindlalt. Selliseid ametnikke pole kindlasti väiksele riigile tarvis. Loodame siiski parimat.

    Ülo Raudsepp

  13. Eesti haridusstrateegia 2035 alusmaterjalide järgi peaks igal õpilasel kujunema erinevate osapoolte koostöös oma õpitee. Kas Krabi kool oli siis ajast liiga ees, võimaldades õpilastel edasi minna just selliste sammudega nagu sellele õpilasele oli antud hetkel jõukohane? Kuidas saab nõuda erinevatelt HEV õpilastelt täiemahulist õppekava täitmist? Ja perioodiks üks õppeaasta? Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvid 3 (lg 1) ja 4 (lg 1,lg 2) sätestavad põhikooli alusväärtused ja ülesande. Neist õiend ei lähtu. Kas tuleks siis muuta seadust või järelevalve läbiviimise põhimõtteid..?

    Maarika Niidumaa

  14. Täpsustuseks Maarikale – koolil oli aega ainult 3 kuud õppekava täitmiseks – enamus õpilasi tuli ju Krabi kooli käesoleva õppeaasta alguses. Enne seda aga polnud mitmed väga kaua koolis käinud.


  15. Koolis toimuva õppe kvaliteeti nn tagumikutundide toimumise arvu järgi küll määrata ei saa. Seda määrab ikka tundides toimuva sisu ja see, kuidas materjali õpilastele edasi antakse. Kõige lihtsam võrdlev näitaja õppe kvaliteedi osas koolis oleks minu arust klasside nõrgemate õpilaste õppetulemused. Või, kui neid ei usaldata, siis testida ise just neid õpilasi mingi ühtse loogika alusel. Klassi tugevamad ja isegi keskmised õpilased suudavad õppida palju ise ega sõltu nii palju õpetaja oskustest; õppimises nõrgemate puhul on koolist külgejääva osa maht valdavalt siiski õpetaja kätes. Oma laste peal tuvastatud värk.

    Katrin

  16. Austatud haridusminister Mailis Reps!
    Palun peatage Krabi kooli sulgemine vähemalt kuni õppeaasta lõpuni!
    Kevadeni jäänud aja jooksul teha aga kindlaks mida vajab Krabi kool
    normalseks tööks.

    Kooli sulgemine õppeaasta keskel võib kõne alla tulla ainult siis, kui kooli töö jätkamine on õpilastele ja õpetajatele muutunud eluohtlikuks. Avalikkuses avaldatud info olukorra eluohtlikkusest koolis aga ei kõnele sõnagi.

    Juba aastaid olen imetlenud Ale Sprenki Krabi kooli juhtimisel ja selle kooli õpetajaid, kus õpilased on üle vabariigi “katkistest” peredest lapsed.
    Olen mõned aastad tagasi seda kooli külastanud ja hetkeks näinud, kui palju vaeva koolis tuleb näha kasvatustööga!. Küll on hea, et selline kool
    on meil olemas ning koolil on kogenud juht ja õpetajad.

    Valter Haamer

  17. Austatud haridusminister Mailis Reps

    Vabandust, et ma kirjutan halbasti . See on tingitud asjaolust, et ma olen soomalainen. Kõigepealt soovite valjusti küsida, kes vastutab Krabi kooli sulgemise eest? Te, minister. Te võtate palju vastutust. Olen isiklikult tuttavaks kooli meetod viie aasta jooksul. Direktor ja õpetajad on eriõpilastega koos teinud väga head tööd. Töö ei ole lihtne ja usun, et need õpilased oleksid olnud oma koolides tõrjutud ja põhjustanud suuri raskusi elavas keskkonnas. Seal on Lisa, adh, – õpilased, öisel ajal vett kastavad õpilased, koolis kiusatud või väärkoheldud õpilased, näputäis jne. Need noored on teatanud, et tahavad minna Krabi kooli. Nad on ka öelnud, et Krabi kool on nende jaoks parim koht. Nad on lõpuks leidnud kooli, kus neid toetatakse, abistatakse ja armastatakse. Üks tüdruk rääkis mulle, et Krabi kool on tema karjääri kuues kool. Teda on lükatud eri suundades. Ta tahaks Krabi kaevu külastada, kuid see pole võimalik. Ta satub jälle tuult. Selle eest vastutate teie, haridusminister Üks poiss ütleb, et ta pole neli-viis aastat koolis käinud ja peaks õppima 7. klassis, kuid tal on teadmisi 3 aastat. Ta ei saa üksi hakkama. Krabi kool on mind motiveerinud kooli minema. Mul on soov õppida, kuid teie, haridusminister, ei anna mulle võimalust salongi koolis käia, vaid olen tagasi endisesse kooli, kuhu ma ei taha minna. Teie, haridusminister, vastutate selle eest, kui ma satun tänavale. Olen tutvunud minu töö Soome koolis rajatis ja eripedagoogika. Ainus viis neid õpilasi aidata on luua oma õpilastele isikupärastatud õppekava. See aitab tudengit toetada ja järele jõuda sellele, mille ateljee on maha jätnud. Selle töö on Krabi kool ära teinud imeliselt. Igal inimesel on oma õppekava. Selle tulemuseks on head õpitulemused. Õppetöö toimub väikestes rühmades ja see aitab õpilast. Teda premeeritakse edu eest suuliselt. Julgustatakse positiivset enesehinnangut. Üliõpilase haavad paranevad aeglaselt ja ta on oma õpingutest vaimustatud. Sellises olukorras, kui kool suletakse, jätab see noored tõsisesse trauma. Neil on raske aru saada ja leppida sellega, miks kool suletakse. Loodan, et teie, minister, kaalute oma otsust uuesti. Lõpetamisotsus suurendab valitsuse kulutusi ja on noortele saatuslik. Noored ei saa seda kaitsta. Meie, täiskasvanud, peame hakkama neid kaitsma. Kas soovite seda teha, minister?

    Peter Ingman
    Eesti Lastekaitse Liidun auliige

    Peter Ingman

  18. 20. veebruari Maalehes annab teadlasest külakoolmeister Peep Leppik teada, et kaks kuud tagasi tegid üle saja Soome parlamendi liikme ettepaneku lõpetada “erivajadustega” ja normlaste koosõpetamine (nn kaasav haridus), sest see viib taseme alla mõlemal pool. P. Leppiku meelest on see arukas ettepanek, mis võiks olla Eestiski eeskujuks.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Hea Õpetajate Lehe lugeja!

Meie veeb läbis äsja põhjaliku uuenduse, mille käigus see muutus senisest märksa tänapäevasemaks ja kasutajasõbralikumaks. Seoses põhjalike uuendustega võib juulikuus esineda…

1 minut

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
Õpetajate Leht