Laulumänguna kanti ette tuntud lugu heeringast, kes elas kuival maal. Fotod: Lindi lasteaed-algkool ja Annika Poldre

Lindi koolis on kombeks heategevus

Laulumänguna kanti ette tuntud lugu heeringast, kes elas kuival maal. Fotod: Lindi lasteaed-algkool ja Annika Poldre
4 minutit
139 vaatamist

„Südamest sinule“ kontserdi reklaam tõi naistepäeva eel Pärnu lahe äärsesse Lindi koolimajja kokku suuri ja väikseid kuulama, kuidas laulavad lapsed, kes oma kontserdiga koguvad ekskursiooniraha.

Kontsert on ka endale elamus ja kogemus, ütles Lindi lasteaia-algkooli direktor Ulla Orgusaar. Pidupäevameeleolu lõid mitte ainult laululapsed, publik sai näha-kuulda ka andekaid täiskasvanuid, kes Lindil ja ümbruskonnas elavad. Üllatusesinejad olid tantsivad õpetajad ning kontserdi lõpetasid professionaalid.

Ettevalmistamisse oli kaasatud kogukond, paljud emad-vanaemad ja õpetajad olid küpsetanud magusaid ja meisterdanud soolaseid hõrgutisi fuajees avatud kohviku jaoks. Seda kõike ei näksitud mitte püstijalu, vaid kaunilt kaetud laudade taga. Ühtehoidva kogukonna märk oli seegi, kui direktor tutvustas täiskasvanud esinejaid poolakadeemilisest meesansamblist, mille liikmed – üks kooli hoolekogust, teine koolivend, kolmas pinginaabri abikaasa jne – olid kõik omad. Kontserdikava mitmekesistasid ka endised õpilased. Lindi lasteaia ja kooli lapsed olid õpetajate Anne Paiste ja Ene Säde käe all laulud ja liikumise selgeks õppinud. Pärast vaheaega, kookide ja suupistetega kosutamist, astusid lavale professionaalid, Kalle Sepp ja Mikk Tammepõld. Kontserdiga saadi kahepäevase ekskursiooni jaoks kokku üle 700 euro.

Lindi koolil on tava koguda heategevuskontserdiga vajalikku raha. Varem on sel viisil saadud lasteaiale rahvarõivasteks raha, makstud osa flygrossing’u trenažööride eest ning sõidutatud lapsed laulu- ja tantsupeole. Koolil on tore traditsioon – kui midagi tahad, pead selleks ka vaeva nägema. Heategevuskontsert annab kogukonnale põhjust kokku tulla ning koostegemisest rõõmu tunda. Kontserdiks harjutamine ja esinemine loob laste ekskursioonilegi erilise tunde – sõidetakse ju omateenitud raha eest.

Koolil on veelgi traditsioone. Vabariigi aastapäeva tähistatakse piduliku vastuvõtuga kutsutud külalistele, keda kätlema on valitud parimad õpilased. Koolil on kaunid kroonikaraamatud – need on igal aastal valmivad kõvakaanelised fotoalbumid, kus lasteaia ja kooli aasta sündmused ning lapsed on piltidele jäädvustatud.

Lindi lasteaias-algkoolis õpib neljas klassis kokku 29 last, lasteaialapsi on 36. Õpilasi on olnud rohkem, kevadine väljalend viis korraga ära 15 last ja sellest tuli laste arvu järsk langus, kuid kool on jätkusuutlik, lapsi käib siin kaugemaltki, ka Pärnu linnast ja Manija saarelt.

Huviringe on majas väga palju. Kõik laulavad kooris, kõik tantsivad. Väike teadustaja luges laval ette, kuhu tema saab minna, kui lasteaiast kooli läheb. Siis on valida: käsitöö- ja kunstiring, näite- ja lauluring, merebioloogia, robootika, kokandus või jalgpall. Lisaks muusika- ja huvikool koos pilliõppega, kus õpetaja Anne juhendamisel üheksa last klaverit või plokkflööti harjutab. Kolm korda nädalas kella seitsmeni on koolimajas avatud noortetuba, kus mängitakse õpetaja Ene Säde käe all. „Lapsed tunnevad end tema seltsis väga hästi,“ ütles direktor. Pikapäevarühmas käib kogu kool, kuni koolibuss lapsed kell neli kodudesse sõidutab.

Tunniplaanis hakkab silma koorilaul alates 1. klassist ja kehalisele kasvatusele lisaks üks tantsutund nädalas, kus õpitakse line-, folkloorseid ja peotantse. 1. klassi lastel on inglise keele ring ja 2. klassist on see juba õppekavas. Koolieelikutel on laulu- ja judo-ring ning kord nädalas tegutseb eelkool. Loovmängude klubisse on oodatud kõik 7–16-aastased külanoored.

2007. aastal ehitatud koolimaja on ka küla keskus. Tihe koostöö on koolil nii hoolekogu kui külaseltsiga. Maja on direktori sõnul multifunktsionaalne, täidab ka rahvamaja ülesannet ja on külaseltsi kooskäimiskoht, kus täiskasvanud tantsivad line- ja rahvatantsu ning saavad osa võtta flygrossing’ust. Ka raamatukogu on kõigi jaoks.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit
Õpetajate Leht