Kristi Paatsi.

Tallinna Raekoja platsilt sinu kodukooli

,
Kristi Paatsi.
4 minutit
223 vaatamist

Otsesuhtlust pakkuvad linnaruumi- ja muuseumitunnid mitmekesistavad ja rikastavad e-õppe võimalusi.

Eriolukord tõi endaga kaasa väga pöördelised muutused nii muuseumide kui ka kooliperede elukorraldusse: kõik õpilased on koduõppel, kõik muuseumid on kinni. Loodetavasti siiski vaid ajutiselt. Neis uutes tingimustes peame kõik omandama uusi oskusi ja rolle ning muuhulgas vaatama, kuidas viia muuseume ja muuseumipedagooge õpilasteni. Ja vastupidi.

Väga palju on muuseumid vaeva näinud mitmesuguste e-õppematerjalide väljatöötamisega, et õpetajad saaksid neid tundide ettevalmistamisel ning läbiviimisel kasutada. Suur osa neist tundidest toetab otseselt aine- ja õppekava. Tabeli muuseumide koostatud ülesannetega leiab Eesti muuseumiühingu lehelt (www.muuseum.ee), mitmed muuseumid on need sisestanud juba ka E-koolikotti.

Paljud Eesti muuseumid on kutsunud õpilasi üles koduste vahenditega tegema põnevaid ettevõtmisi, korraldanud kogumisaktsiooni või joonistusvõistluse. Nii on Kiek in de Köki kindlustuste muuseum esitanud väljakutse meisterdada kodus leiduvatest vahenditest kindlus ning saata foto sellest muuseumile. Haapsalu ja Läänemaa muuseumid ootavad aga joonistusvõistlusele laste kujutisi lohedest. Eesti Rahva Muuseum kogub karantiiniaegseid igapäevaelu muutnud lugusid ja fotosid. Kõike seda saavad õpetajad ära kasutada ja siduda ehk ka õppetööga.

Mida pikemalt eriolukord kestab, seda enam saavad selgeks e-õppe keskkonnad ning tekib vilumus nii õpetajatel, õpilastel kui ka lastevanematel. Aga õpetajate, vanemate ja lastega rääkides jääb kõlama puudus otsesest suhtlusest, kasvõi virtuaalsest. See on koht, kus muuseumid saavad appi tulla. Tallinna linnamuuseum on viimastel nädalatel korduvalt pakkunud muuseumipedagoogi juhtimisel linnaruumi veebituure kummituslikult tühjas Tallinna vanalinnas.

Veebituurid said alguse muuseumi poolt koolidele saadetud ettepaneku ja küsimusega, kas sellises vormis tund pakuks huvi ja kas selle järgi oleks vajadus. Hagudi kooli 5. klass oli nõus seda õhinal proovima.

Enne tunni toimumist lepivad muuseumipedagoog ja õpetaja kokku aja, koha ja teema ning tunni kestuse. Linnaruumi/muuseumitunnid toimuvad üle Zoomi või mõne muu keskkonna, mida õpilased ja õpetaja on harjunud kasutama. Linnaruumi tunnis liigub muuseumipedagoog selfie-pulga külge kinnitatud telefonikaameraga Tallinna vanalinnas ja räägib Tallinna iidseid lugusid ning legende Raeapteegist, häbipostist, Vana-Toomasest jt paikadest ja isikutest. Kogu tunni jooksul hoiab muuseumipedagoog õpilased aktiivsed mitmesuguste küsimuste ja kommentaaride lisamise võimalusega. Õpilased saavad ka oma lugusid vahele rääkida ja neid ühiselt arutada.

Nii jõuab lisaks Tallinna vanalinnale õpilaste koju muuseumipedagoog, kes vahetu suhtlusega teeb e-õppe mitmekesisemaks ja põnevamaks, pakkudes aktiivset kaasatust ja põnevust igapäevasesse õppetöösse. Praeguseks on juba paljud muuseumid sellist live-tunni vormi oma muuseumis või linnaruumis proovinud. Kutsun ka õpetajaid muuseumidega ühendust võtma ja seda küsima.

ÕPETAJA KOGEMUS:

Tarmo Härma 
Hagudi põhikooli 5. klassi klassijuhataja

Pärast esimest muuseumitundi Zoomi keskkonnas olid nii lastel kui ka lastevanematel võimsad muljed. Lapsed kiitsid, et oli lahe, ning küsisid, millal on järgmine kord ja kas pikemat tundi ei saaks teha. Lapsevanemad helistasid ja küsisid, kas analoogset tundi saab teha perele või töökaaslastele ja kuidas seda saaks tellida. Kogemus oli vägev! Väga tore oli, et muuseumipedagoog liikus ringi mööda vanalinna, rääkides lugusid just nende hoonete juures, kus need lood olid juhtunud. Seda, kui ilmekalt ja emotsionaalselt õpetaja Kristi muuseumitundi läbi viis ning lapsi arvutiekraani kaudu endaga kaasa rääkima pani, oli nauditav vaadata ja kuulata. Paljud lapsed võtsid arvutite ees tunnist osa kogu perega ning huvi ja elevust pakkus selline tund igale vanusele. Paar nädalat hiljem oli meil taas võimalus osa võtta õpetaja Kristi muuseumitunnist ja praeguseks on meil kokku lepitud ka kolmas tund, kuna emotsioonid, elamused ning huvi, mis veel on vanalinnas juhtunud, ei taha vaibuda. Miskipärast on tunne, et ka kolmas tund ei jää meil viimaseks.
Kindlasti soovitan kõigil klassijuhatajatel ühendust võtta Kristi Paatsiga ja tellida oma klassile selline tund. See viib meid kõiki hetkeolukorrast veidikesekski välja ja annab aruteluteemasid ka ainetundideks. Õpilaste tungival soovil teeme meie seda igatahes veel ja veel.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit
1 kommentaar

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit
Õpetajate Leht