Täna küpsetati meie lasteaia õppeköögis lehtkapsakrõpse, mis maitsesid nii lastele kui ka õpetajatele üliväga. Lehtkapsas on üks paljudest söödavatest taimedest, mis meie sel aastal rajatud õppeaias kasvab.

Tartu Maarjamõisa lasteaias asub esimene lasteaeda rajatud permakultuurne õppeaed Tartus. Permakultuuri projekt valmis PRIA koolikavaga kaasneva haridusmeetme „Kooliaedade rajamine ja hooldamine. Permakultuuri õppeaia rajamine“ tulemusena.

Olime juba pikalt lasteaia õppeaia peale mõelnud. Tervistedendavatele lasteaedadele mõeldud koolituselt saime suurepärase mõtte rajada lasteaeda permakultuurne õppeaed, mis vajab küll vähem hooldust, aga on saagikas. Permakultuuri põhimõtete järgi saab lasteaeda kujundada loodussõbraliku ja hästitoimiva aia. Põhimõttel, et loodus peab sobituma majapidamisega.

Permapeenar on puiduga tehtud peenar ehk kuhikpeenar. Peenra valmistamiseks sobivad kõik lehtpuud, välja arvatud tamm ja kask, mis kõdunevad halvasti. Permakultuur jäljendab looduses olevaid mustreid.

Koostöös pakkuja, õpetajate, laste ja lapsevanematega rajati lasteaia õuealale permakultuurne õppeaed. Õppeaia rajamine sisaldas kaevetöid, peenramaterjalide hankimist ja transporti, peenarde rajamist ja viimistlemist.

Õppeaia eesmärk on tutvustada lastele, õpetajatele ja lapsevanematele permakultuuri põhimõtteid, viia läbi töökasvatust, tutvuda eri kultuuride ja elusloodusega ning uurida, avastada, katsetada. Tervist edendava lasteaiana on meie eesmärk luua lapsele võimalus kasvada koos loodusega ja mõista looduse rikkust ning eripärasid, suunata last mõtlema ja tegutsema loodussäästlikult.

Permapeenrad valmisid laste silme all. Alusmaterjaliks olid biolagunevad orgaanilised aiajäätmed: puulehed, puukoored, kõdunema hakkavad puuoksad ja hein. Sinna peale pandi põhk, mis kasteti hästi märjaks, et alusmaterjal kõduneks ja annaks huumust. Pärast kastmist algas pealmise kihi all vilgas vihmausside ja mulla väikeorganismide töö, mille tulemusena muutus muld kobedamaks. Lapsi üllatas muidugi see, et maad ei olnudki vaja kaevata. Mõne peenra äärde pandi ka palgijääkidest piire. Sinna peenrasse istutati püsikud.

Valminud õppeaias hakkavad regulaarselt toimuma õuesõppe tegevused, kus lapsed saavad iga päev jälgida aastaaegade vaheldumist looduses, eri kultuuride ja putukate kooseksisteerimist ning õpivad looma seoseid. Sel kevadel istutati koos laste, vanemate ja õpetajatega permapeenrasse lilli, tomateid, kurke, herneid, punapeeti, kartulit, maasikaid, rabarberit, murulauku ja kõige rohkem muidugi kõrvitsaid sealhulgas suvikõrvitsaid. Laste suureks üllatuseks hakkas põhu seest välja kasvama ka kaer. Nii said ka lapsed teada, et kaerast saab teha maitsvat müslit ja hommikuputrusid. Tuleval aastal on plaanis istutada lisaks aedviljadele juurde marjapõõsaid ja teisi püsikuid.