Kes on istutanud üheainsagi puu, see pole elanud asjata. Tänases autostunud maailmas muutub see mõttetera üha aktuaalsemaks.

Paljudel keskkooliõpilastel on autojuhiluba, nad sõidavad autoga ning heitgaasid jätavad oma süsinikujalajälje. Ka õpetajad sõidavad autoga ja suurendavad seda jalajälge. Kuid autosõidust tekkivat süsinikujalajälge saab vähendada puid istutades.

Sellest mõttest lähtudes algatas Alexela tanklakett juunis suure kogukonnaprogrammi, milles on kolme kuuga kogutud 20 000 puuisikut, mida metsaühistud on asunud üle Eesti istutama. Eesmärk on istutada süsinikujalajälje neutraliseerimiseks vähemalt üks puu iga Eesti elaniku kohta ehk osta kokku 1,33 miljonit istikut. Istutamistööd kestavad oktoobri alguseni.

Alexela abil on oma isikliku puu istutamine lihtne. Ise istikut muretsema ega sõrmi mullaseks tegema ei pea. Selle asemel saab Alexela püsiklient, kel on olemas Kodukaart, selle algatusega liituda ettevõtte kodulehel – seal saab igaüks aktiveerida oma keskkonnakonnaprogrammi liikmestaatuse. Seejärel tuleb välja valida sobiv maakond, kuhu teie arvates tuleks teie ostetud istik(ud) istutada. Valida on Põlvamaa metsaühistu, Ühinenud Metsaomanike, Vardi metsaühistu ja Rakvere metsaühistu vahel, kes kõik on selles programmis Alexela koostööpartnerid.

Üks istik maksab 25 senti. Kuid Alexela programmiga liitunu, kes on nõus loovutama oma püsikliendi soodustusest metsa heaks ühe sendi liitri pealt, teenib ühe puu välja juba umbes 14 liitri tankimisega, sest Alexela lisab iga liitri kohta omalt poolt veel sendi juurde. Nii ongi 14 liitriga ühe puu istutamiseks raha kokku kogutud.

Miks peaks puude istutamine õpilasi ja õpetajaid huvitama? Aga koolis ju arutataks rahvusvahelisi kliimaleppeid ja analüüsitakse eri viise ringmajanduse efektiivistamiseks. Seejuures küsitakse ikka, missuguseid konkreetseid võimalusi on meie kliima parandamiseks. Elektritõuks on juba paljudele tuttav, ent mis veel? Näiteks rohegaas ehk biometaan, mida toodetakse Eestis kohapeal lehmasõnnikust. Tartus ja Tallinnas juba sõidavad linnaliinibussid rohegaasiga. Kuid puude istutamine ei ole sellest sugugi vähem tähtis, sest keskmiste kalkulatsioonide kohaselt saab tänu ühe puu istutamisele sõita 3700 kilomeetrit CO₂-vabalt.

Uue metsa istutamisega on igaühel võimalik vähendada kütuste põlemisel vallandunud süsinikuheitmete hulka atmosfääris. „Kasvaval metsal on võime siduda süsinikku ja toota hapnikku. Üks keskmise suurusega puu suudab oma elu jooksul tänu fotosünteesile salvestada üle 600 kilogrammi süsinikku ja toota aastas ühe inimese kahe aasta hapnikuvajaduse. Seega aitab uue metsa istutamine vähendada tuntavalt ka autoga sõitmisel tekkivat ökoloogilist jalajälge,“ kinnitab AS Alexela tegevjuht Aivo Adamson. „Rohepööret ei saa teha üksi, seda saame teha kogukonnana ja meie algatatud kogukonnaprogramm on igaühe jaoks mugav võimalus reaalselt midagi looduse heaks ära teha,“ toob Adamson välja, miks peaksid inimesed kaaluma programmi s osalemist.

Alexela on esimeste seas investeerinud keskkonnasõbralikemate kütuste, näiteks kohaliku biometaani turule toomisesse ning esimese eraettevõttena on ettevõte käivitanud taolise keskkonnakaitselise kogukonnaprogrammi, millesse saab igaüks lihtsalt panustada.