Kristjan Oad.

Keelekümblus on efektiivne õppemeetod

Kristjan Oad.
2 minutit
299 vaatamist

Keelepöördes osalevate õpetajate vestlusringist selgub, et vähem on eesti keelega probleeme nendel vene koolidel, kus kasutatakse keelekümbluse metoodikat.

Keelekümblus ongi efektiivne, laste jaoks tore ja end Eesti oludes tõestanud keeleõppemeetod.

Levinud on arusaam, et keelt õpitakse eraldi keeletunnis. Keelekümblusmeetodiga aga saadakse teine keel kõnes ja kirjas selgeks seda kasutades, omandades samal ajal uusi teadmisi ja oskusi. Keelekümblusõpetajad on kvalifitseeritud õpetajad, kes kasutavad aineõpetajatena lisaks lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtteid.

Keelekümblusprogramm on toiminud Eestis 20 aastat, liituti sellega hoogsalt esimese kümne aasta jooksul. Praeguseks on see stabiliseerunud, õpilaste arv on mõningal määral kasvanud asutuste sees keelekümblusklasside lisandumisega. Alushariduses on kokku 65 935 last, neist keelekümbluses osaleb 3421 (5,2%) ja keelekümblusprogrammiga on liitunud üle Eesti 70 lasteaeda. Koolides õpib kokku 151 164 põhikooliõpilast, neist osaleb keelekümbluses 7394 (4,9%). Keelekümblusprogrammiga on liitunud 37 kooli, keelekümblusklassid on avatud 28 koolis. Kõikidel koolidel ei ole õnnestunud leida kvalifitseeritud õpetajaid.

Liitumisläbirääkimisi on 2020. a alustanud kolm vene ja vene/eesti õppekeelega kooli. Neli kooli on end määratlenud keelekümbluskoolidena, pakkudes kogu õpilaskonnale eesti- ja venekeelset keelekümblusõpet. Need koolid on Narva Vanalinna riigikool, Mustamäe humanitaargümnaasium, Pae gümnaasium ja Tapa keelekümbluskool.

Keelekümblusprogrammis edu saavutamise eeldus on kvalifitseeritud, eesti keelt emakeele tasemel valdavad õpetajad. Keelekümbluses on oluline tagada tugi ka aineõpetajatele, pakkuda neile koolitusi ja toetada neid õpikäsituse nüüdisajastamisel.

Keelekümblusprogrammi võrgustik on seadnud strateegiliseks eesmärgiks suunata järgnevatelgi aastatel tähelepanu kvaliteedile ja parimate praktikate ning keelekümbluse põhimõtete tutvustamisele. Laste arv Eestis ei suurene ning ei saagi eeldada, et programmis osalejate arv lõputult kasvab. Samuti tuleb rohkem pingutada selle nimel, et keelekümblusesse tuleks rohkem motiveeritud professionaalseid eestikeelseid õpetajaid, kes on valmis eesti keelest erineva õppekeelega koolis töötama. Õpetajaameti suurem väärtustamine, kooli juhtimiskultuuri arendamine – need üldised haridussüsteemi eesmärgid aitavad keelekümbluse edendamisele kaasa.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Võrgustik on võtmetähtsusega

Nendes koolides, kus on ettevalmistava õppega juba ühel või teisel kujul kokku puututud, rõhutatakse nagu ühest suust, et edu võti…

3 minutit

Kui õpetajat pole, ei aita ka parim reform

Valga koolide üle käivas arutelus kiputakse kergesti vastanduma, kuid lahendused sünnivad ainult tõsiasjadele otsa vaadates. Möödunud aastal ei…

2 minutit

Kuhu on eesti keele lisaõppe raha kulunud, kui keelt ikka ei osata?

Eesti õppekeelele üleminek on läinud nii, nagu arvata võis. Esimestes klassides õppivad lapsed on…

3 minutit
Õpetajate Leht