Õpilasena ei seostanud ma matemaatikatunde igavusega, küll aga olen nüüd õpetajana täheldanud õpilaste silmis vahel ka igavust. Kuidas saab nii olla, et üks ääretult põnev õppeaine tundub õpilasele igav?

Eks põhjusi on alati mitmeid. Ilmselt muutub iga vahelduseta tegevus ühel hetkel igavaks. Seetõttu tuleks tuua tundidesse lisategevust. Igale õpilasele sobiva raskusastmega ülesanded ehk diferentseeritud õpe on siin lahendus, mida me kõik teame, kuid kas alati jõuame seda kasutada?! Ilmselt pean ka igavuse küsimusele lähenema ettevaatlikult, et saaksin ennast kui alustavat õpetajat säästa.

Üks põhjus, miks matemaatikaõpetajaks hakkasin, oli see, et tahtsin näha, mis on muutunud ajast, mil olin ise õpilane. Üsna kiiresti sain aru, et tund võib näha välja täpselt samasugune kui 20 aastat tagasi, ja kindlasti suures osas see nii ongi. Kas see on aga õige, et tunnid on endiselt nii klassikalised, kui nii palju on ümberringi muutunud? Nüüd olengi võtnud oma südameasjaks matemaatikatundide elulisemaks muutmise.

Osalen programmis „Noored kooli“ ja kogen selles organisatsiooni suurt toetust just uute ideede elluviimiseks. Kui sul on häid mõtteid, mida tahad hariduses ellu rakendada, siis ei lase „Noored kooli“ nendel ideedel raisku minna, vaid annab ainult hoogu juurde. Tänu sellele olen saanud enesekindlust oma visiooni järgida ja korraldada asju nii, et matemaatikatundides säiliks õpilastel tunne: omandatud teadmisi saab ka päris elus rakendada.

Tekkinud on juba mitmeid mõtteid. Näiteks kuidas kaasata eri valdkondades töötavaid inimesi eluliste tekstülesannete loomisse või kutsuda neid tundidesse, et nad tooksid ise esile need matemaatikateadmised, mida amet neilt nõuab. Siinkohal ei mõtle ma vaid raamatupidajat või mõnd muud finantsvaldkonna esindajat, vaid hoopis fotograafi, sisekujundajat või pulmakorraldajat, kelle ametinimetus ei pruugi õpilastele peegeldada kohest vajadust matemaatikat osata.

Minu esimene aasta õpetajana oli eriline mitmel põhjusel, eelkõige aga seoses ootamatu distantsõppega. Kuna aga minu kui äsja alustanud õpetaja jaoks oli nagunii kõik veel väga uudne, proovisin võtta seda perioodi kui õpetajaameti loomulikku osa, sest mul puudus igasugune kogemus teistsugustest õppeaastatest. Tänu distantsõppele oli mul aga rohkesti põhjusi otsida õpikuülesannetest erinevat materjali, nii video kui mõne huvitava töölehe näol. Distantsõpe on mind õpetajana kindlasti mõjutanud, kuna sellest ajast saadik olen süstemaatiline Opiqu keskkonna kasutaja ning viin matemaatikatunde igal nädalal läbi ka arvutiklassis. Lihtne muutus, kuid näen, et õpilased hindavad võimalust õppida digitaalses keskkonnas väga kõrgelt.

Teist aastat õpetajana töötades avastasin, et kui anda õpilastele töölehel ülesandeid, mis on väga sarnased õpiku omadega, on nad neist rohkem haaratud ja põnevilgi, sest olen päästnud neid vihikusse kirjutamise vaevast. Arvan, et õpilastele ja ka iseendale peab ikka pakkuma midagi, mis toob igapäevasesse rutiini vaheldust.

Mul on hea meel, et olen leidnud oma matemaatikatundidesse mitmeid lisategevusi ning enamasti neid mitte ise välja mõeldes, vaid õigesse veebikeskkonda sattudes. Üks esimesi avastusi oli Youcubed, mida soovitan igale matemaatikaõpetajale. Seal on pandud suur rõhk juurdekasvuuskumustele – matemaatika ei ole ainult mingile valitud grupile sobilik õppeaine, vaid kõigil on võimalik õppides areneda. Seal on ideid, mis on tõesti põnevad ja inspireerivad.

Üks mu lemmikuid sealt on 4Fours, mille sisu on väga lihtne: kas suudad saada vastuseks 1–20, kui kasutad ainult nelja 4 ning mis tahes tehtemärki? Kui 6. klassiga esimest korda seda ülesannet lahendasime, möödus 45 minutit meie kõigi jaoks väga kiiresti ning õpilased ei tahtnud vahetundi minna. Kaasatud oli terve klass, kõik tundsid, et neil on ka võimalik panustada. Ja vahel ühest sellisest tunnist piisab, et inspiratsiooni jaguks kauaks.

Mitmesuguste lisategevustega katsetades taban end mõnikord mõttelt, kas see kõik on ikka päris õppimine. Sellele küsimusele saan jaatava vastuse, kui näen, et õpilased on uudsete matemaatiliste tegevustega haaratumad kui õpiku ja vihikuga täidetud tundides. Näiteks praegu olen 6. klassidega jõudnud sellise elulise ja väga olulise teemani nagu protsendid.

Ühe grupitööna palusin õpilastel välja tuua valdkondi, kus nad on juba varasemalt protsentidega kokku puutunud. Oli väga haarav jälgida esitlusi, kus näideteks toodi krüptoraha, telefoniäppe ja palju muud huvitavat. Erisugused töövõtted inspireerivad ka õpetajat ennast ning sealt võib saada alguse mõni veelgi põnevam tund. Usun, et põnevus matemaatikatundides võib olla üks põhjus miks hakatakse õpetajaks. Ja võimalus seda ise luua võiks olla iga eestvedaja soov!