Kertu Moppeli värskes lavastuses „Mefisto“ kehastab peategelast Hendrik Höfgeni Juhan Ulfsak ning Höfgeni armukese rollis on Sandra Ashilevi. Foto: Epp Kubu

Värske klassika Eesti Draamateatris

Kertu Moppeli värskes lavastuses „Mefisto“ kehastab peategelast Hendrik Höfgeni Juhan Ulfsak ning Höfgeni armukese rollis on Sandra Ashilevi. Foto: Epp Kubu
2 minutit
183 vaatamist

Sel hooajal saja-aastaseks saanud Eesti Draamateatri repertuaaris on mitu lavastust, mis suhestuvad värskel moel klassikaga.

Jaan Unduski „Suur Siberimaa“ vaatleb Jaan Krossi kirjanikutee algust. Undusk näeb Krossi kirjanikuks kujunemisel olulise tõukena Siberis asumisel veedetud aega. Kõigi eelduste järgi kirjanikueluks sobimatus keskkonnas teeb noor Kross olulisi valikuid, mis määravad tema loojatee aastakümneteks. Selle vähetuntud perioodi Krossi elust on lavale pannud Hendrik Toompere, Jaan Krossi kehastab Tambet Tuisk.

Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus „Kuritöö ja karistus“ tõlgendab nüüdisaegses teatrikeeles Dostojevski romaani. Semperi sõnutsi on Raskolnikovi (Ursel Tilk) igatsusel paista välja ja teostada end vahendeid valimata teatav resonants tänapäeva maailmas. Me kõik igatseme olla erilised, kuid mida teha, kui see siiski ei õnnestu? Ojasoo kirjeldab romaani atmosfääri kui palavikulist, higist, emotsionaalsete paisutustega ja igavikku küsitlevat ning seega ei saa selle edasiandmisel piirduda realistlike vahenditega. Tulemus on intensiivne ning groteskne, aktiivne ja nõudlik dialoog Dostojevski teoses käsitletud teemadega.     

Kertu Moppeli klassika tõlgendused on moodustamas juba omamoodi sarja. Varasemate, Gorki „Väikekodanlaste“ ja Ibseni „Rahvavaenlase“ (jätkuvalt mängukavas!) puhul huvitas Moppelit, kuidas vanad tekstid nüüdisaegses kontekstis ellu ärkavad. 12. veebruaril esietendunud „Mefisto“ põhineb Klaus Manni samanimelisel romaanil. 1930-ndate Saksamaa kõrge tähelennuga näitleja elumotiividel põhinev lugu annab Moppelile ja trupile (peaosas Juhan Ulfsak) võimaluse küsida kunstniku vastutuse kohta keerulistes poliitilistes oludes.

Kõigi nähtud Eesti Draamateatri lavastuste kohta ootame õpilaste tagasisidet arvustuste võistlusele (tähtaeg teatripäev, 27. märts). Kui aga teatris jääb käimata, siis on võimalik kirjutada mõne videoarhiivis leiduva lavastuse kohta. 100. sünnipäeva puhul pakume välja ka paar üldisemat teatri rolli kohta küsivat teemat, mida esseistlikus vormis analüüsida. Valitud lavastuste videoarhiiv ja täpsem info on leitav www.draamateater.ee/koolinoortele.

Muide, sügisesel etendustegevuse piirangul oli ka üks hea külg kõigile „Väljaheitmise“ fännidele. Kuna õpilaste suure lemmiku viimane etendus lükkus mai lõppu, siis lisandus ka mängukordi!

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Teater REKY hakkab kevadel koos lastega mängurõõmu otsima

Internetimaailm haarab endaga kaasa üha rohkem ja üha nooremaid lapsi. Lapsed on unustanud mängu. Lavastusega…

3 minutit

Mitmekesine valik lavastusi Tallinna Linnateatris

Tallinna Linnateatris on sel hooajal lavale jõudnud klassikatõlgendused maailma dramaturgia kahelt mastimännilt, Shakespeare’ilt ja Molière’ilt.

Uku Uusberg…

2 minutit

Ugala teatris mängib peaosa kartul

Ugala teatris on tehtud lavastusi kuningatest ja kuningannadest, kangelastest ja kurikaeltest, aga mitte kunagi varem pole peaosas olnud kartul. Nüüd…

3 minutit
Õpetajate Leht