Haridus- ja teadusministeeriumi välja pakutud väljumisstrateegia näeb ette mitmeid tegevusi, mis toetavad koole kriisi mõjude tasandamisel, muuhulgas tasanduskursuste pakkumist ja lisa-aasta läbimise võimaluse loomist neile gümnasistidele ja põhikoolilõpetajatele, kes ei ole oma teadmistes ja oskustes kindlad või kelle tulemused osutavad olulisele mahajäämusele. Paljud gümnaasiumid teevad sealjuures ka tavaolukorras tasanduskursusi, sest õpilaste tase on stuudiumi alguses väga erinev.

Nii õppekorraldus kui distantsõpe võimalused ja võimekus on piirkonniti ja kooliti erinenud, samuti erinevad õpilaste kodused tingimused ning distantsõpe sobib õpilastele eri määral. Seega on selge, et koroonakriis on mõjutanud nii õpilaste edasijõudmist tervikuna kui ka eksamiteks valmisolekut.

Ebavõrdsed (kontakt)õppes osalemise võimalused viivad olukorrani kus õpilaste edasijõudmine erineb tavapärasest veel enam ning paljude õpilaste õpitulemused võivad olla lünklikud. Ühe klassi õpilaste tase võib olla COVID-i-eelsest perioodist oluliselt variatiivsem, mis paneb lisaks õpilastele ka õpetajad keerulisse olukorda.

Üks suurimaid väljakutseid on järgnevatel aastatel individuaalne lähenemine ja õpilünkade ulatuse välja selgitamine. Testimiste kaudu saame selgitada välja täiendava toe vajaduse. Haridus- ja teadusministeerium on tellinud Tallinna ülikoolilt uuringu, milles analüüsitakse 2020. a kevadel eriolukorrast tingitud distantsõppe kogemusi ja mõju Eesti üldharidussüsteemile ning õppijate ja õpetajate hinnanguid õppetööle. Praegu meil ammendavat ülevaadet õpilünkadest aga ei ole.

Siin tulevadki kõigepealt mängu põhikooli ja gümnaasiumi riigieksamid ning muidugi ka sügisesed tasemetööd. Tänavu on nende peamine eesmärk anda väärtuslikku infot koroonakriisi mõju hindamiseks ning jätkutegevuste planeerimiseks. Eksamid ei kompenseeri muidugi kuidagi õppeaasta jooksul tekkinud ebavõrdsust, kuid pakuvad kõigile asjaosalistele võimalust kriisiolukorra mõju teadvustada ja pakkuda tulemuste põhjal tuge olukorra parandamiseks.

Ministeeriumis on välja töötatud stsenaariumid selleks, et pakkuda mõistlikke lahendusi kooli lõpetamiseks ja õpingute järgmisele tasemele kandideerimiseks. Eelmisel aastal ei olnud eksamiperioodil kestnud eriolukorra tõttu võimalik lõpueksameid tavapäraselt korraldada. Vastavalt valitsuse ja riigikogu otsusele toimusid riigieksamid tavapärasest hiljem ning olid vabatahtlikud (v.a võõrkeeleksamid, mis jäid ära). Põhikoolieksameid ei toimunud (v.a eesti keel teise keelena, milles osalemine oli vabatahtlik).

On äärmiselt ebatõenäoline, et tänavu tekib olukord, kus eksameid teha ei saa. Nüüdseks on meil juba eksamite korraldamise kogemus kriisi tingimustes ja väga tõenäoliselt on võimalik ettevaatusabinõusid rakendades eksameid korraldada. Juhul kui epidemioloogiline olukord riigis seda lubab, paneb ministeerium ette korraldada põhikooli lõpueksameid ja gümnaasiumi riigieksameid tavapärases korras.

Eksamite korralduse muutmine eeldab muudatusi ka õigusaktides. Arvestades Covid-19 viirusest tekkinud olukorda, kus kogu õppeaasta vältel on õppeprotsess olnud häiritud, oleme pakkunud välja, et põhikoolieksamite tulemused ei peaks sel õppeaastal erandkorras olema seotud kooli lõpetamisega ja eksamilävendit sel aastal põhikooli lõpetamiseks ei seata.