Oleme õpilasesindusega arutanud, mis võiks nende hinnangul kaasõpilasi kõige enam aidata. Osa nende mõtteist on töös, teised juba täide viidud.

Kooli Tera keskkonda on üles laaditud motivatsioonikoolitaja Harald Lepiski videod, mis aitavad end pingelisel ajal häälestada. Loomulikult ei pruugi videote vaatamine kõiki aidata, aga see on üks kanal, mis aitab mõnelgi abituriendil leida vastuseid küsimustele, mis teda kõige enam painavad.

Appi on tulnud mitmed vilistlased, kes panevad kirja soovitusi, mis aitavad olla efektiivsed ja eesmärgipärased.

Korrigeerime koolipäeva korraldust. Loome päeva keskele tavapärasest pikema, 35-minutilise vahetunni, mida õpilased saavad kasutada puhkamiseks. Tihti võib motivatsioon langeda siis, kui koolipäevad on pingelised ja pole hetkegi aega end välja lülitada.

Oleme loomas Google Site’i abil n-ö heade soovituste nurka, kuhu oleme koondanud kasulikke nippe, mis aitavad päeva mitmekesistada ning hoida heas mõttes vaheldusrikkana.

Kõigele lisaks teevad loomulikult tööd õppenõustajad.

Kuidas leida aega õpilünkadega tegelda? Kuidas korraldada õpet viisil, et edasiõppimiseks kõige olulisemale jääks enim aega?

Seda aega ei leia paraku mitte kusagilt mujalt kui sellesama aja seest, mis meil kasutada on. Peame leppima, et mingi osa lünkadest jääb sisse ja need tuleb ajapikku edasiste õpingute jooksul likvideerida.

Õppetööd korraldades oleme õpetajatega välja selgitanud, mis on üldpädevusi silmas pidades kõige olulisem − millised teadmised ja oskused aitavad noort edaspidi kõige enam. Õppeainetes, mis päädivad riigieksamitega, on olukord loomulikult mõnevõrra keerulisem.

Oleme õppetöö hindamisel lähtunud sellest, milline on olnud õpiprotsess, ja hakanud varasemast rohkem hindama õpilase arengut perioodi jooksul. See tähendab, et õppeainetes, kus on eelnevate kursuste toel võimalik juba lõputunnistuse hinnet eristada, oleme võimaldanud hinnata kursust skaalal arvestatud/mittearvestatud. See tingib ka selle, et tagasisidestamisel pöörame rohkem tähelepanu õpilase arengule, mitte pelgalt sooritatud ülesannetele.

Kuni oli võimalik, rakendasime koroonast mõjutatud õpperühmade õppetöö korraldamisel hübriidõpet, st iga klassiruumiga oli kodus õppival õpilasel videosilla võimalus. Nii said kodus olevad õppijad olla osa klassiruumis toimuvast. See aitas hoida õpperütmi ja mitte jätta isolatsioonis olijat oma õppetööga üksi. Ennekõike oli see kasulik juhul, kui mõnest õpperühmast pidi 5–10 õpilast isolatsioonis olema. Loomulikult ei asenda see mõtestatud kontaktõpet, aga aitab siduda õpilast õppetööga.

Kõige suurem mure, millega me silmitsi seisame, on äralõigatuse tunne. Väga paljud noored soovivad koolis olla. Püüame võimalikult palju pakkuda koolikeskkonna tunnet, mis on olnud nende igapäeva osa 12 aastat ning milles nad tunnevad end turvaliselt. See tähendab nii sotsiaalset kui ka töökeskkonda.

Meie kooli sõnum põhikoolilõpetajatele on: keskenduge endiselt oma suurimatele soovidele. Kas see on seotud tuleviku ameti, konkreetsesse kooli astumise või mõne muu elusündmusega – eesmärgid aitavad meil ree peal püsida. Kui midagi tõesti tahta, leiame tee soovitut saavutada. Ühtlasi leiame inimesed, kes meid sellel teekonnal aitavad. Küsige julgelt õpetajatelt abi.