Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.

Sõnal sabast: Sutenöör

Priit Põhjala.
7. klassi õpilaste sagedus erinevatel tasemetel loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) ja selle erinevate tunnuste (T1–T10) osas.
2 minutit
170 vaatamist

Romain Gary romaanis „Elu alles ees“ ütleb neljateistaastane minategelane, prostituudi poeg Momo sõna proxénète ‘kupeldaja, sutenöör’ asemel ühtepuhku ekslikult proxynète. Tõnu Õnnepalu eestinduses on vastavateks sõnadeks „sutenöör“ ja „sütenöör“ ning viimaks, raamatu lõpus, tunnistab Momo isegi: „Ma tean nüüd, et seda öeldakse sutenöör, aga selline harjumus on mulle külge jäänud.“

Öelda või kirjutada „sutenööri“ asemel „sütenöör“ – ega see ei olegi teab kui harv eksitus. Keel lihtsalt käändub võõrapärast sõna omamaks moonutama, sellele pisutki tuttavamat kõla ja kirjapilti andma, tehes „sutenöörist“ „sütenööri“, mis sarnaneb juba tuttava sõnaga „süütenöör“.

On ju selline nähtus nagu rahvaetümoloogia – kõnelejale selgusetu võõra sõna häälikuline ja ka mõisteline seostamine mingi(te) tuttava(te) sõna(de)ga, et võõra sõna tähendus muutuks justkui läbipaistvamaks. Nii, kui piirduda mõne uurituma-tuntuma näitega, on saksa sõnast Zubiss, otsetõlkes midagi säärast nagu„juurdehammustamine“, saanud meil hoopis „suupiste“; Sarg ‘surnukirst’ on lisaks „sargale“ veel „(puu)särk“ ja Nachtviole ‘öökannike’ rahvakeeli „nahkviiul“; Gatterwerk ‘võrestik’ on kohendunud „kaadervärgiks“ ja Katensasse, kus Kate on ‘majake, hütt’ ja Sasse ‘elukoht, ase’, „kadakasaksaks“; baltisaksa Denkelbuch ‘kirjatasku, taskuraamat, märkmik’ on moondunud „tengelpungaks“ jarootsi gatalopp ‘tänavajooks’ „kadalipuks“. Ka „sutenööri“ kohendamine „sütenööriks“ on omamoodi rahvaetümoloogiline moonutus.

Kui „sutenöör“ tuleb meile vene keele (сутенёр) kaudu prantsuse keelest, kus tegijanimi souteneur ‘sutenöör’ on tuletis tegusõnast soutenir ‘toetama’, siis samatähenduslik „kupeldaja“ on mõistagi tuletatud sõnast „kupeldama“. Selle oleme saanud saksa keelest (kuppeln ‘ühendama, kokku haakima, paari sobitama’), sakslased aga omakorda vanaprantsuse keelest (coupler, copler ‘siduma, köitma’).

Nõnda et huvitaval kombel on nii „sutenöör“ kui ka „kupeldaja“ etümoloogiliselt eufemismid, pehmendavad peitesõnad – „toetaja“ ja „paarisobitaja“ –, mis ei anna sugugi täpselt edasi selle ameti tegelikku sisu ja eesmärki.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Koolitus ees, õnnetus taga

Olgu see uute tehnoloogiate juurutamine, kogukondade lõimimine, tervislike eluviiside kujundamine või mis iganes ühiskondlike probleemidega tegelemine, lahendust nähakse kooli õppekavade täiendamises…

10 minutit
3 kommentaari

TI kasutamise paradoks

Kuna ChatGPT-l pole üldist universaalset ja kõigile ühtmoodi nähtavat väljundit, on raske avalikult hinnata, mida ta meie õpilastele pähe hakkab ajama. Kuidas…

6 minutit
Õpetajate Leht