• 

• 

• 

• 

• 

• 

Sel sügistalvel on meremuuseumi Lennusadama hoones võimalik ajutiste näituste abil aimu saada nii Esimese kui ka Teise maailmasõja olustikust. Muuseum pakub võimalust saada mereteemadest osa ka distantsilt.

Uus Lennusadamas: „Põrgu Läänemerel“

Pearl Harbori ja Dunkirki katastroof on üle ilma teada tänu neist vändatud sõjafilmidele. Kuid kas teadsite, et ajaloo üks suurimaid meretragöödiaid toimus hoopis Eesti rannikuvetes? 15 000 hukkunuga Juminda miinilahingust on senini vähe räägitud.

Lennusadama uus näitus „Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941“ avab 80 aasta taguse katastroofi sünget tausta, dramaatilisi sündmusi ning sellesse põrgusse sattunud inimeste ja laevade lugusid. Näitus sündis Eesti Meremuuseumi koostöös filmimaailmast tuntud loojatega: kujunduse autorid on filmikunstnik Katrin Sipelgas ja arhitekt Ülo-Tarmo Stöör, režii Jaak Kilmi ja Kiur Aarma ning graafilise kujunduse on loonud Daniel Villems.

Sünge temaatikaga näitus sobib külastamiseks õpilastega alates 9. klassist, kuna siis on näituse teemad saanud ajalootunnis konteksti, milles neid analüüsida. Muuseumitunni käigus on õpilastel võimalik süvitsi tutvuda dramaatilistes sündmustes osalenute lugudega nende autentsete tsitaatide abil ning panna kildhaaval kokku sündmuste ahel, mis viis Eesti Teise maailmasõja ajal võõrvõimude alla. Tunni käigus tutvustatakse ka Teise maailmasõja perioodi kunsti- ja muusikateoseid ning korratakse pisut geograafiateadmisi Läänemerest.

Avatud ekskursioonid õpetajatele näitusel „Põrgu Läänemerel“ toimuvad 22. ja 23. septembril. Registreerimine kodulehel ja aadressil booking@meremuuseum.ee.

Näituse külastamine koos õpilastega võimaldab arendada nende ajaloolist empaatiavõimet. Ajalooline empaatia on protsess, mille käigus õpilased analüüsivad kunagi tegutsenud inimeste kogemusi, tegusid ja valikuid. Selle õpetamiseks või harjutamiseks on oluline pöörata tähelepanu kontekstile – sellele, mis eelnes ja järgnes teatud sündmustele – ning uurida ja tõlgendada algallikaid. Vältima peaks lihtsustamist stiilis „head ja pahad“ ning õigete vastuste ja läbinämmutatud narratiivi etteandmist. Õppetegevus peaks andma õpilasele kätte vahendid, et faktidel põhinev lugu ise konstrueerida.

Lihtsustamise vältimiseks on oluline tutvuda süvenenult inimeste eri seisukohtadega – nii ei piisa põgenikekriisist kõneldes vaid põgeneja motiivide analüüsimisest, vaid kirjeldada ja analüüsida tuleb ka põgeneja vastuvõtja või koju jäänud „mittepõgeneja“ vaatenurka. Lisaks soovitab osa teadlasi pöörata tähelepanu emotsioonidele – emotsionaalne seos ajalootegelastega muudab kogemuse küll nauditavaks ja meeldejäävaks, kuid mõtlematult tegutsedes võib tekitada ka emotsionaalset vastuseisu, mis takistab ajaloosündmuste analüüsi. Meremuuseumi kogemus näitab, et lisaks enesestmõistetavale eelteadmiste äratamisele toetab just lähiajaloo õppimist õpilaste perekonnaloo avatud käsitlemine tunnis ning sidumine ainealase materjaliga.

Õpivara muuseumist

Distantsõppe periood andis muuseumitele võimaluse kappe tuulutada ning mõelda, mis laadi harivaid tegevusi ja õppevahendeid saab õpilaste ette tuua olukorras, kui muuseumisse tulla ei saa. Paljud muuseumid nagu ka Eesti Meremuuseum on teinud oma õppevara kättesaadavaks E-koolikotis. Muuseumi nime ja temaatiliste märksõnade järgi otsides leiab lühemaid ja pikemaid harivaid videoid, mänge ja töölehti.

Üks põnev E-koolikotis leiduv õppevahend on meeskondlik digimäng „Läänemere teadussimulaator“. Seda strateegilist arvutimängu saab põhikooli vanema astme ning gümnaasiumiõpilastega mängida nii kontaktõppes, näiteks arvutiklassis, kui ka haja- ja hübriidõppes, sh õpilaste oma seadmetest. Õpetajatele on loodud toetav metoodiline materjal. Mängu käigus kehastuvad õpilased mereteadlasteks ning peavad piiratud aja ja eelarve tingimustes leidma vastuse etteantud uurimisküsimusele. Mäng lõimib ja toetab loodusvaldkonna õppeaineid ning murrab piire ajaloo ja loodusteaduste vahelt, sisaldades allveearheoloogia valdkonda. Mäng on kõigile huvilistele tasuta kättesaadav E-koolikotis. Samast leiab Läänemere uurimisega seotud harjutusi, videoid jms. Teemat toetavad raamat „Veealuse maailma õhtuõpik“ ja digitaalne muuseumitund „Salapärane veealune maailm“.

Lasteaia- ja algklassilastele aitab Läänemerd tutvustada lasteraamat „Ümarmudil otsib kodu“. Hariv ja seikluslik lugu räägib ühe võõrliigi, ümarmudila teekonnast Läänemerre. Raamatu on kümneosalise järjejutuna sisse lugenud näitleja Sandra Lunge. Paberil raamat sisaldab aga põhjalikumat infot Läänemere elustikust. Lugemist toetavad Anu Kalmu armsad illustratsioonid. Märksõna „Ümarmudil otsib kodu“ alt leiab järjejutu E-koolikotist.

Digitaalse ja iseseisvalt läbitava õppevara kõrval on vahel hea välja võtta hoopis traditsiooniline nuppudega lauamäng. Meeleolukas lauamäng „Kes avastab Antarktika?“ tutvustab Bellingshauseni ajaloolist ekspeditsiooni avastamata lõunapooluse mandri suunas. Omateada Bellingshausen Antarktikat ei silmanud, aga meie teame, et mandriliustiku serv, mida ekspeditsiooni päevikutes detailselt kirjeldatakse, on üks esimesi ülestähendusi jäisest mandrist. Koolidel on võimalik mängu meremuuseumilt laenata või soetada muuseumipoest meremuuseumipood.ee.

Antarktika avastamise lauamäng sobib eriti hästi kokku põhikooli ajaloo ja geograafia ainekavadega ning seda toetab Paksu Margareeta Balti-Saksa maadeavastusi tutvustava uue muuseumitunni „Viimane valge laik“ külastus. Tulge avastama Tallinna vanalinna muuseumipärli, mis on hiljutise renoveerimise eest noppinud auhindu nii Eestist kui ka üleeuroopalistelt konkurssidelt!

Ole kursis

Et olla kursis uute muuseumitundide, õpetajatele suunatud infoürituste ja seminaride ning õppevaraga, liitu meremuuseumi uudiskirjaga meremuuseum.ee/uudiskiri. Sotsiaalmeediaski saab jälgida Paksu Margareeta ja Lennusadama uudisvoogu.

Ajaloolise empaatia teemadel soovitame juurde lugeda:

• O. L. Davis, E. A. Yeager ja S. J. Foster. Historical Empathy and Perspective Taking in the Social Studies. Lanham, MD: Rowman & Littlefield, 2001.
• Helene Uppin ja Inge Timoštšuk (2019). We’ll Be Back by Christmas – Developing Historical Empathy During a Museum Activity. Journal of Museum Education, 44:3, 310–324.