Annely Köster: „See on põnev! Ma saan sellest aru, sest see onminu kaasaja kunst, see on minu kunst!“ Foto: Reti Kokk, Sally stuudio

Kuidas seletada kunsti ehk „Vaatamise kool“ Tallinna Kunstihoones

Annely Köster: „See on põnev! Ma saan sellest aru, sest see onminu kaasaja kunst, see on minu kunst!“ Foto: Reti Kokk, Sally stuudio
6 minutit
215 vaatamist

Intervjuu programmi autori Annely Kösteriga.

Mis on „Vaatamise kool“?

„Vaatamise kool“ on Tallinna Kunstihoone uus ja ambitsioonikas programm põhikooliõpilastele ja õpetajatele, mis aitab paremini mõista kunsti keelt. Alustame esimese kuni kolmanda klassiga ja liigume lähima paari aasta jooksul põhikooli lõpuni välja, pakkudes tuge kunsti ainekava ja riikliku õppekava üldosas välja toodud õpitulemuste omandamisel. Tundides osaledes kogub iga õpilane programmi vihikuid, täiendab ja täidab neid. Nii kujuneb neist põhikooli lõpuks igale õpilasele päris oma kaasaegse kunsti tööraamat ehk õpik. 

Kuidas toetab „Vaatamise kool“ kaasaegse kunsti mõistmist?

Et kujundada nii-öelda positiivset kunstisõltuvust, peame vormima ootusi: mis, kus ja kuidas on kunst ning meie kontekstis eelkõige see, millist kunsti võib kohata Tallinna Kunstihoones. Selleks on hea õpilastele maast madalast pakkuda võimalust kohtuda võimalikult eriilmelise kõrgel tasemel professionaalse kunstiga. Me keegi ei eelda, et koolis õpetataks lastele kirjandust ja lugemist ainult nende tekstide baasil, mida nad ise loovad. Samamoodi peaks kunstiõpe olema autentne aktuaalsel kaasaegse kunsti väljal toimuvaga. Kunstiõpetus ei tohiks koolis piirduda vaid nende joonistuste, maalide ja meisterdustega, mis õpilased tunnis ise teevad. Ka riiklik õppekava suunab õpilasi õppekäikudele, et mitmekesistada ja intensiivistada õpikogemust.

Miks tulla kunsti kogema just Tallinna Kunstihoonesse?

Tallinna Kunstihoone tugevus on sisukalt mitmekesine teoste valik läbi aegade, eriti põnevaid näituseid on toimunud viimase dekaadi jooksul. „Vaatamise koolis“ toome rikkalikes arhiivides olevad materjalid uuesti avalikkuse ette. Avastame, kuivõrd erinev võib olla hea kaasaegse kunsti kuju ja vorm. Nii saame rakendada kunstihoone tugevusi, harjutada lapsi ja õpetajaid näitustel käima, toetada kaasaegse kunsti mõistmist ja pakkuda üllatust: „See on põnev! Ma saan sellest aru, sest see on minu kaasaja kunst, see on minu kunst!“

Mida tähendab „Vaatamise kool“ õpetajale?

Õpetajale tähendab see võimalust saada osa kunstihoone ette valmistatud programmist ja koos oma õpilastega õppida ning luua. „Vaatamise kooli“ esimesel aastal ootame osalema eelkõige klassiõpetajaid ja pakume neile lahket abikätt esimese kooliastme kunsti ainekava õpitulemuste mängulisel saavutamisel. Kui teha läbi kogu kolmeosaline programm, on 1.–3. klassi kõige olulisemad kunsti ainekava õpitulemused põhimõtteliselt saavutatud. Selle peale saame anda kunstihoone garantii!

Kuidas on „Vaatamise kool“ üles ehitatud?

Iga osa koosneb eeltunnist, kunstihoone külastusest ja järeltegevustest koolis. Eeltunni eesmärk on luua ühist jagatud arusaama nii parasjagu läbitava teema kui selle kohta, mis tüüpi kunsti me näitustel kohata võime. Kunstihoone haridustöötaja toob ekraani kaudu klassiruumi kunstihoone arhiivist valitud parimad palad nii Eesti kui maailma kunstist koos neid saatvate mänguliste ülesannetega.

Nii loome jagatud teadmist ja meil on kunstihoones õpilastega kohtudes juba midagi tuttavat, kust edasi minna ja millega luua sildasid. Mida rohkem aitame lastel luua seoseid nende enda varasema (kunsti)kogemuse ja eluga, seda suurem on tõenäosus, et neil kujuneb välja harjumus käia näitustel ja osaleda kunstielus nii vaataja kui loojana.

Tallinna Kunstihoones kohtudes arendamegi aktuaalse näituse baasil edasi eeltunnis uuritud teemat. Ennekõike aga kogeme konkreetset näitust kui tervikut, sest nii kunstihoone kui muude kaasaegse kunsti asutuste näitusepoliitikat iseloomustab kureeritus. See tähendab, et näituse kuraator ehk koostaja on mingist kandvast kontseptsioonist, küsimusest või vaatenurgast lähtudes valinud kunstnikud ja teosed, mis koos annavad edasi seda ideed, tunnetust või mõtet, miks on näitus just selles ajahetkes ja kohas. Õpilastel on võimalik seda terviklikkust kogeda kas siis näitusel kohapeal või kunstihoone virtuaalplatvormil. Lisaks sellele, et vaatame näitust kui terviklikku kunsti kogemise keskkonda ja süveneme põhjalikult 3–4 teosesse, teeme koos ühe kunstieksperimendi. See üllatab ja aitab kogemusel veelgi sügavamat taju- ja mälujälge jätta. Oleme programmid ette valmistanud nii, et igale vanuseastmele oleks sobiv uute teadmiskänkide hulk ja õpitu jääks hästi meelde.

Kunstihoones saab iga õpilane kaasa tasuta programmi vihiku, kus on kordamiseks info ja küsimused teoste kohta, mida uurisime nii eeltunnis kui külastatud näitusel, lisaks koolis toimuva loovülesande juhis. Ja kui osaleda kõigis „Vaatamise kooli“ programmides, koguneb köidetavatest töövihikutest kokku soliidne kaasaegse kunsti tööraamat põhikoolile.

Järelülesanne tehakse ehk kolmas kord toimub oma koolis ja selle saab iga klassiõpetaja läbi viia. Näitustel kogetu baasil valmivad õpilastel kas personaalselt või rühmatööna ise teosed. Seejärel saab kooli ajutiseks kunstisaaliks muuta ning jagada kogemust kogu kooliperega. See toob kooli vaheldusrikkust ja kaasaegse kunsti elevust. Kunstihoone poolt tuleb lisaks töövihikule kaasa etikettide komplekt ja plakatipõhi, mis lisaks ühtse näituseruumi loomisele toetavad funktsionaalse kirjutamis- ja lugemisoskuse arengut.

Mis on „Vaatamise kooli“ laiemad eesmärgid?

Meie eesmärk on selle õppeaasta jooksul jõuda koolidesse üle Eesti ja mitte kutsuda lapsi ainult kunstihoonesse näitusele, vaid pakkuda neile võimalust omandada kunsti ainekava õpitulemused nii, et kõikidest koolimajadest saavad laste enda loodud ägedad kaasaegse kunsti ruumid.

Kes on „Vaatamise kooli“ osalema oodatud?

Sel aastal on fookus põhikooli esimesel kooliastmel. Need kolm teemat, millega tegeleme, lähtuvad vormianalüüsist. Seda põhjusel, et just 1.–3. klassini on lastel tajude arengu kuldaeg. Ka nende kunsti loomulik vastuvõtt on eelkõige kirjeldav. Oleme loonud oma programmi mitte ainult kunstihoones nähtavast kunstist ja kunsti ainekavast lähtudes, vaid oleme aluseks võtnud selle, kuidas areneb laste kognitiivne suutlikkus, nende enda kujutamisoskus ja kunsti vastuvõtmise oskus ehk vaatajapositsioon.

Esimese kooliastme vormiprogramm koosneb kolmest alaosast, millest esimene on sihitud eelkõige esimesele klassile. Selle alateema on punkt, joon ja pind. Teises klassis hakkame vaatama, kuidas need punkt, joon ja pind muutuvad ruumiliseks ja osadest sünnib tervik. Kolmanda klassi õpisisuga on seostatud värvi ja valguse teemad.

Millised on „Vaatamise kooli“ sihid lähemas ja kaugemas tulevikus?

Oluline on öelda, et see ei tähenda, nagu saaksid osalema tulla ainult esimese klassi lapsed, et järgmise kolme aasta jooksul programm läbida. Ootame väga ka teise klassi õpilasi. Nemad saavad osaleda juba kahes programmis – nii esimeses kui teises. Kolmanda klassiga on võimalus ühe õppeaasta jooksul osaleda kasvõi kõigis kolmes programmis ja saada pea kogu kunstiaine sisustatud nende teemadega. Soovitame neid teemasid läbida just selles järjekorras, sest nii saab kogemus kõige süsteemsem ja aitab kaasa terviklikule mõistmisele.

Järgmisel aastal tuleme välja tervikpakkumisega ka põhikooli II astmele ja siis keskendume lugudele, mida iga teos räägib. Ülejärgmisel aastal on aeg põhikooli III astmele suunatud programmi käes, mille teemad tiirlevad juba teose konteksti ja kontseptsiooni ümber.

Ja nagu juba varem mainitud, on meil suur soov luua kunstihoone rikkalikele arhiividele ja näitusetegevusele tuginedes üks tõeliselt kaasaegne ja naksakas kunsti tööraamat põhikoolile. Et lapsed ja noored omandaksid soravalt kunstikeele ning saaksid osa meid ümbritseva visuaalkultuuri mitmekihilisest maailmast.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Muuseumid ravivad koolitüdimust

Mõni aeg tagasi potsatas Juhan Liivi muuseumi postkasti Viljandi Kesklinna Kooli ajaleht koos postkaardiga, millel muuhulgas kirjas: „Käisime 9. klassiga…

4 minutit

Aktiivõppeprogramm ei ole tuim tuur

Olen väga suur muuseumide aktiivõppeprogrammide armastaja ja harrastaja. Kuna töötan Miina Härma Gümnaasiumis, pärineb minu kogemus suuresti Tartu linnast….

4 minutit

(Linna)loodusele lähemale Eesti Loodusmuuseumiga

Eelkooliealine laps sõidab perega autos mööda maanteed. Järgmisel hetkel näeb ta tee ääres põldudel seal toimetavaid metskitsi….

2 minutit
Õpetajate Leht