Kutseõpetajad tunnevad end üldhariduskoolide õpetajatega võrreldes ebavõrdses olukorras. Kutsehariduses on õppepäevi aastas 25 rohkem kui üldhariduskoolis ja kontakttunde 200 koolipäeval, üldhariduses 175-l.

Üldhariduses püüeldakse selle poole, et õpetajal mahuks 40-tunnise töönädala sisse kogu tema töö. Kutseõpetajate tegelik tööaeg on 50 tundi nädalas. Kui selle hulka kuulub ka mitmesugune paberitöö, võiks ehk abi olla IT-lahendustest.

Eesti kutseõppe edendamise ühing on teinud riigikogule ettepaneku kehtestada õpetajate kutsekindluse tõstmiseks miinimumpalk vastavalt õpetaja kutsetasemele ja taastada ka staažitasu.

Paljud muudatused tehti koolielus siis, kui hariduse taktikepp oli minister Jaak Aaviksoo käes. Sel ajal muutus näiteks kord, mille järgi varem oli makstud meisterõpetajatele 20% kõrgemat palka. Enam sellist motivatsiooni pole.

„Me võiksime olla õnnest uimased, kui meil oleks 1315-eurose palgaga motiveeritud kutseõpetajad,“ ütles Paul Alekand. Kuni kutseharidusele arvestatakse palgafondi sarnaselt üldharidusega, ei ole kutsekoolide juhtidel põhjust hellitada lootust näha selle raha eest entusiastlikke noori kutseõpetajaid.

Kutseõppeasutuses õpetajaametis alustanutest on teisel õppeaastal tööl keskmiselt 68% ja viiendal tööaastal keskmiselt 43%. Need andmed on õppeaastatest 2010/2011–2018/2019. Vastustes, miks õpetajaametist lahkutakse, on peamisena välja toodud madal palk võrreldes sama valdkonna keskmise töötasuga.

Pole saladus, et õpetajatöö põhikooli lõpetanud noortega on läinud raskemaks. Üks, mis on isegi mõistetav, on noorte ebakindlus erialavalikul, sellest tulenev kiiresti kahanev õpihuvi ja väljakukkumine koolist. Selle n-ö miinuse parandamiseks on nüüd mitmel pool kutsekoolis võimalik läbida kutsevalikuaasta ja küllap on see hea võimalus paljudele kõhklejatele.

Kuid teisalt pole põhjust pead liiva alla peita tõsiasja ees, et õpilastel on eneseteadvus kõrge. Ja selle juured polegi mitte põhikoolis, vaid ühiskonnas, kus individualism ongi soositud – mina, minu soovid ja valikud. Tore, kui me selles enesejuhtimise algeid näeme. Kuid tõsi on ka see, et kutsekoolis on tunduvalt lihtsam õpetada juba keskharidusega ja täiskasvanud inimesi kui teismelisi. Odavam ka. Üks lahendus võiks olla üldine keskhariduse nõue kõikidele, ja seejärel edasi kutsekooli.