2020/2021. õppeaasta riigieksamite tulemused näitavad, et nende õpilaste, kes otsustasid kevadel riigieksamid sooritada, keskmised tulemused olid sarnased varasemate aastatega. Kahel viimasel õppeaastal ei olnud eksamite tegemine seotud gümnaasiumi lõpetamisega ja eksamite tegemine oli vabatahtlik.
Haridus- ja noorteameti testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa tõdeb, et kuigi riigi lõikes on eksamite keskmised tulemused varasemate aastatega võrreldes samalaadsed, ei ole tulemused kooliti või aastate kaupa võrreldavad, sest eksameid on kahel viimasel aastal sooritanud ainult teatud osa abiturientidest ‒ mõned loobusid kõikidest eksamitest, osa tegi ühe või kaks eksamit. „Kuna eksamid olid vabatahtlikud, siis oli osalejate arv koolide lõikes väga erinev. Eksamivalikul lähtuti tõenäoliselt enamasti sellest, mida edasiõppimiseks vaja läks, või näiteks tegid eesti keele teise keelena eksami need, kes soovisid saada eesti keele tasemetunnistust,“ toob Püüa välja ning nendib, et enim otsustati mitte teha matemaatika kitsa kursuse riigieksamit.
Gümnaasiumilõpetajatel oli võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas, inglise keeles ning üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksam. Sel aastal korraldati riigieksamitele täiendavalt üks lisaeksam, seega oli eksaminandil võimalik osaleda korralisel riigieksamil või mõjuva põhjuse korral esimesel või teisel lisaeksamil. Eksaminand sai iga riigieksamit sooritada üks kord.
Riigieksamid toimusid eelmisel õppeaastal 25. korda.
Riigieksamite statistika
Erineva üldistustasemega riigieksamite statistikat, sh tulemusi kooliti, saab vaadata eksamite infosüsteemist.
NB! Juhime tähelepanu, et EIS-is kajastuvad põhieksamil osalenud õpilaste tulemused. Pandeemiast tingituna võisid osa koolide õpilased olla karantiinis ning suur osa klassist tegi eksamit lisaeksami ajal. Nende õpilaste andmed ei kajastu tulemuste väljavõttes ja see võib mõjutada kooli tulemusi.
Gümnaasiumi panus õpilase edasijõudmisesse
Lisaks riigieksamite tulemustele on oluline vaadata ka teisi näitajad ja üks võimalus selleks on näidata ka iga kooli panust tulemusteni jõudmisel.
Loe täpsemalt
ÜLEVAADE EKSAMITE KAUPA
Eesti keele riigieksam
Eesti keele riigieksam on toimunud kaheosalisena alates 2012. aastast. Keskmine tulemus on eri aastatel olnud stabiilne ning statistiliselt olulisi erinevusi ei ole esinenud. 2021. aasta kevadel tegi eesti keele riigieksamit 6538 eksaminandi ja nende keskmine tulemus oli 60,3 punkti. Maksimumtulemuse ehk 100 punkti saavutas neli õpilast.
Kõige rohkem oli eksaminandide hulgas neid, kelle tulemus jäi vahemikku 60–70 punkti. 80-punktine või kõrgem tulemus oli 923 eksaminandil ning vähemalt 90 punkti sai 197 eksaminandi. Lugemisosa maksimumtulemuse (40 punkti) sai 88 eksaminandi ning kirjutamisosa maksimumtulemuse (60 punkti) sai 22 eksaminandi. Varasemate aastatega sarnaselt oli lugemisosa keskmine lahendatus (64,7%) kõrgem kirjutamisosa keskmisest lahendatusest (57%).
Eesti keele riigieksami analüüs
Eesti keele riigieksami analüüs (HTML)
Eesti keel teise keelena riigieksam
Eesti keele teise keelena riigieksamil osales 2251 õpilast. Eksami keskmine tulemus on 63,5 punkti. 100 punkti sai neli eksaminandi. B2-taseme tunnistuse said eksaminandid, kes saavutasid eksamil vähemalt 60% maksimumtulemusest. 2021. aastal oli neid õpilasi, kellele anti B1-tasemetunnistus, 1363 ehk 60,6%, 2020. aastal 69,3%, 2019. aastal 58,7% ning 2018. a 61,2%.
Eksami sooritusprotsent on pea samal tasemel eelnevate eksamikordadega. Osaoskuste keskmised sooritusprotsendid on olnud nelja aasta võrdluses sarnased. Erandiks 2020. aasta, mil osaoskuste, v.a kirjutamisosa keskmised sooritusprotsendid tõusid, eriti rääkimisosas (71%-lt 81%-le). Kirjutamisosa punktid olid 2020. aastal 2021. aasta eksamist ja ka eelmiste aastate võrdluses mõnevõrra madalamad, kuid seda vaid ühe-kahe protsendipunkti võrra (2019: 53; 2020: 51; 2021: 52). Statistika järgi saab öelda, et sel aastal on tulemused sarnased 2019. ja 2018. aasta eksamite keskmiste näitajatega. Tegijate arv oli pea samas suurusjärgus. Mõnevõrra on osaoskuste keskmised sooritusprotsendid isegi tõusnud (lugemises ja rääkimises).
Eesti keel teise keelena riigieksami analüüs
Eesti keel teise keelena riigieksami analüüs (HTML)
Matemaatika riigieksam
Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida kitsast (8 kursust) või laia (14 kursust) matemaatikakursust. Kitsast matemaatikakursust õppinu võis valida ka laia matemaatikakursuse eksami ja vastupidi. Kitsa matemaatika põhieksamil osales 2420 ja laia matemaatika põhieksamil 4 247 eksaminandi. Matemaatika riigieksamist loobujaid oli 2021. aasta kevadel päris palju. Kitsa matemaatika eksamil ei osalenud 41% ja laia matemaatika eksamil 12% registreerunutest. Eksamist on loobunud eeskätt matemaatikas nõrgemad õpilased. Nende keskmine koolihinne on madalam kui eksami sooritanutel, seda ühtmoodi nii kitsast kui ka laia matemaatikakursust õppinutel. On näha, et eksamit sooritanute keskmine koolihinne on tõusnud, kuid loobujate rühmas püsib see samal tasemel.
Laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli 49,8 punkti (2020: 51 punkti) ja 100 punkti saavutas 22 eksaminandi. Analüüsist ilmnes, et laia matemaatika eksami keskmine tulemus on võrreldes eelmise aastaga õige pisut langenud (–1,2 punkti). Pandeemia aastatel tegid tulemustes tugevama languse läbi vähem keerukad, madalamaid mõtlemistasandeid eeldavad ülesanded eksami esimeses osas. Ilmselt on selle peamiseks põhjuseks siiski nende ülesannete eneste spetsiifika, mitte distantsõpe. Seega on üksnes eksami tulemuste põhjal väga raske otsustada pandeemia mõju üle õppimisele.
Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 43,2 punkti (2020: 36,4 punkti). 2021. aastal saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil 100 punkti viis eksaminandi. Erinevalt laia matemaatika eksamist on kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus võrreldes 2020. aastaga tõusnud (+6,8 punkti). Parem tulemus on tõenäoliselt saavutatud enamasti tänu sellele, et suur hulk nõrgemaid õppureid on eksami tegemisest selle vabatahtlikuks muutumise tõttu loobunud. Teine põhjus oli koolis laia matemaatika kursust õppinud eksaminandide osakaalu mõningane suurenemine kitsal eksamil. Võrreldes eelmise aastaga toimus langus eksamitöö esimese osa tulemuses, aga tõus teise osa tulemuses. See tähendab, et arutlemise ja mitterutiinsete ülesannete lahendamise võimekus teises osas paranes, põhjuseks ilmselt juba mainitud nõrgemate õpilaste loobumine eksamist, samas võis esimese osa lihtsamate rutiinsete ülesannete lahendamiseks olla jäänud üksikteadmistesse lünki.
Matemaatika riigieksami analüüs
Matemaatika riigieksami analüüs (lai kursus)(PDF)
Matemaatika riigieksami analüüs (kitsas kursus)(PDF)
Inglise keele riigieksam
Inglise keele riigieksamil osales 3071 eksaminandi. B1-taseme saavutas 39,8% ja B2-taseme 46,4% osalejatest. Eksami keskmine tulemus oli 69,4. Eksamil ei osalenud 31% registreerunutest. Inglise keele lisaeksamitel osales kokku 43 õpilast.
2021. aasta eksamit võrreldes 2019. ja 2018. aasta eksamitega iseloomustab see, et eksami valis ja selle sooritas ligi poole vähem eksaminande, vastavalt 3071 eksaminandi 2021, 6540 eksaminandi 2019 ja 6104 eksaminandi 2018 aastal. 2021. a eksami keskmine tulemus on 69,4, mis on võrreldav eelmiste aastate tulemustega, vastavalt 2019: 71,8 ja 2018: 74,7l. 2020. aasta kevadel jäi korraline riigieksam ära koroonapandeemiast tingitud eriolukorra tõttu ja seetõttu võrdluses 2020. aasta ei kajastu.
Inglise keele riigieksami analüüs
Inglise keele riigieksami analüüs (PDF)
RAHVUSVAHELISED VÕÕRKEELEEKSAMID
Võõrkeeleeksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami B1/B2-keeletasemel või rahvusvahelise inglise keele eksami C1-keeletasemel ning sooritada kas prantsuse, saksa või vene keele rahvusvahelise võõrkeele eksami. Õpilastel oli võimalus esitada ka tunnistus haridus- ja teadusministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel.
Alates 2012. a on saksa, vene ja prantsuse keele riigieksamid asendatud rahvusvaheliste võõrkeeleeksamitega. 2019. aastast pakutakse gümnaasiumiõpilastele lisaks võimalust sooritada õpilase jaoks tasuta inglise keele C1-Advanced-eksamit.
Õppeaasta jooksul toimus kaks rahvusvahelise inglise keele eksami C1-Advanced-sessiooni (detsembris ja aprillis). Kokku osales 4157 õpilast. Kõrgeima võimaliku ehk C2-taseme saavutas 785 ehk 18,9% osalejatest, C1-taseme 2751 õpilast ehk 66% eksamil osalejatest, B2-taseme 584 õpilast ehk 14% eksamil osalejatest. (2019/2020. õa sai C2-taseme 469 õpilast ehk 16,3 osalejatest, C1-taseme 1934 õpilast ehk 67% osalejatest, B2-taseme 467 õpilast ehk 16,2% osalejatest). Üha kasvav huvi C1-Advanced-eksami sooritamise vastu ja eksaminandide keeleoskuse kõrge tase näitab, et üha suurema hulga Eesti õpilaste inglise keele oskus ületab õppekavas kehtestatud B-taseme.
Täpsemalt saab lugeda siit
Saksa keele riigieksam on asendatud järgmiste rahvusvaheliselt tunnustatud saksa keele eksamitega: Goethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksami, Saksa II astme keelediplomi eksami (Deutsches Sprachdiplom Stufe II) ja Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksamiga (Prüfung der Allgemeinen Hochschulreife im Fach Deutsch) Tallinna saksa gümnaasiumis. Eksameid Goethe-Zertifikat B1 ja Goethe–Zertifikat B2 viib vastava lepingu alusel läbi Goethe instituudi eksamikeskus Tallinna kultuuriinstituut koostöös haridus- ja noorteametiga. Saksa II astme keelediplomi eksamiga saavad saksa keele riigieksami asendada need õpilased, kes õpivad koolis, millele Saksamaa Liitvabariigi välismaise koolivõrgu keskus on andnud vastava loa.
Goethe-Zertifikat B1-taseme eksamil osales 23 eksaminandi ning B2-taseme eksamil 18 eksaminandi. Keeletaseme saavutasid vastavalt 21 ja 18 õpilast.
Saksa II astme keelediplomi (DSD II) eksamil osales eelmisel õppeaastal 60 õpilast üheksast koolist, kellest 22 saavutas B2-taseme ja 29 eksaminandi saavutas C1-taseme. Üheksa õpilast antud eksamil keelediplomiks vajalikku tulemust ei saavutanud. Tallinna saksa gümnaasiumi saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksamil osales kevadel 23 õpilast, kellest 22 saavutas eksami kõrgeima ehk C1-taseme ning üks õpilane B2-taseme.
Vene keele riigieksam on asendatud rahvusvaheliste vene keele rahvusvaheliste tasemeeksamitega, mille koostavad ja aitavad läbi viia Venemaa rahvaste sõpruse ülikooli spetsialistid koostöös haridus- ja noorteametiga. Õpilased saavad valida vene keele kui võõrkeele B1-taseme (Тест по русскому языку как иностранному. I сертификационный уровень) või B2-taseme (Тест по русскому языку как иностранному. II сертификационный уровень) eksami. B1-taseme eksamil osales eelmisel õppeaastal 35 eksaminandi. Rahvusvahelise vene keel võõrkeelena eksami valivad need eksaminandid, kelle vene keele oskus on heal tasemel, st eksaminandid kasutavad vene keelt väljaspool kooli aktiivselt. Samas on vene keele eksami valijate arv aastate lõikes vähenenud. Eksami keskmine tulemus oli 75,3%. B1-taseme tunnistuse sai 51,4% eksami sooritanutest (2020: 46,7%, 2019: 57,9%). B2-taseme eksamil osales 134 eksaminandi, nende keskmine tulemus oli 92,7% (2020: 89%). 94% eksami sooritanutest said B2-taseme tunnistuse (2020: 94%, 2019: 97,7%)
Prantsuse keele riigieksam on asendatud rahvusvaheliste Diplôme d’études en langue française (DELF scolaire) eksamitega. Gümnaasiumiastmes osales B1-taseme eksamil 143 õpilast, kellest 133 saavutas taseme (2020. a vastavad näitajad 14 ja 14; 2019. a 81 ja 73). B2-taseme eksamil osales 70 õpilast ning taseme saavutas neist 69 (2020. a vastavad näitajad 49 ja 48; 2019. a 57 ja 51). B2-taseme keskmine tulemus käesoleval aastal oli 75,8 % (2020. a 76,2%; 2019. a 69,5%).
Riigieksamid 2021/2022. õppeaastal
Käimasoleval õppeaastal on gümnaasiumi lõpetamiseks kõikidel õpilastel kohustuslik sooritada kolm riigieksamit: eesti keel / eesti keel teise keelena, matemaatika, võõrkeel.
Lisainfo ja toimumisajad
Lisa kommentaar