Konkurentsivõime hoidmiseks teisenevas töömaailmas tuleb meil muutuda õppimisel ja õppimisvõimaluste pakkumisel senisest oluliselt paindlikumaks, tõdeti OSKA konverentsil „Kosmoselend tulevikku2.

Konverentsi avanud haridus- ja teadusminister Liina Kersna küsis, mis on ühist OSKA konverentsil ja kosmosel, ning selgitas: „Ajast aega on püütud ennustada tulevikku taevatähtede järgi, tänapäeval saab probleemi lahendada teaduspõhisemalt. Üks võimalus on Kutsekoja koostatud OSKA raportid, mis aitavad prognooside Eesti majanduse arenguks vajalike tööjõu- ja oskuste vajadust lähimaks kümneks aastaks.“

Ka Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas pidas suundumuste väljaselgitamist oluliseks, et mõista, milline võib tulevik olla, nii et saaksime muutusteks valmistuda ja mitte järele lohiseda.

Aas tõdes, et elame suurte muutuste keskkonnas. „Oleme läbi tegemas digipööret, rohepööret, innovatsioonipööret, meil toimuvad suured demograafilised ja geopoliitilised nihked, muutused väärtusmaailmas. Loomulikult mõjutavad kõik need megatrendid Eesti ühiskonda, Eesti riigi toimimist, meie majandust ja tööturgu,“ nentis Aas. Ta tõi välja, et Eesti rahvastiku vähenemine on peatunud tänu positiivsele tagasirändele. Siiski on meie tööealine elanikkond vähenemas ja see toimub väga kiirelt. 1990-ndate madala sündimuse tagajärjel oleme olukorras, kus meil kaob igal aastal tööturult 6000 inimest.

Aas märkis, et Eesti on väikse turuga vananeva ja kalli tööjõuga riik, mis muuhulgas on senini üsna skeptiliselt suhtunud välistööjõu kaasamisse. „Selline riik saab jõukaks ainult siis, kui oleme oluliselt nutikamad ja paremate oskustega kui meie konkurendid, teised riigid meie regioonis. Aga kas me ikka oleme?“ küsis Aas. „Kuidas lahendada seda ülikeerulist valemit, kus meie tööinimeste arv kahaneb ja samal ajal vajame radikaalselt teistsuguseid oskusi?“

Praegune olukord on ka teistele riikidele uus, mistõttu ei ole lahendust kellegi käest küsida, vaid igaüks peab selle ise leidma. „See on võimalik, kui meil on maailma parim haridussüsteem, ja seda kõikidel haridustasemetel. Peame õpetama õigeid asju, tegema seda väga süsteemselt ja targalt,“ toonitas Aas hariduse olulisust Eestile.

Vaja on ülekantavaid oskusi

Töö- ja haridusvaldkonna tuleviku üle arutlenud tõdesid, et prognoosimine ei ole täppisteadus – seda, mis suunas trendid pöörata võivad, ei saa alati ette näha. Seetõttu on oluline märksõna paindlikkus. Demograafiliste muutuste tulemusena peavad inimesed tulevikus kõrgema eani tööl käima ning karjääri jooksul 3‒4 korda ümber õppima. See on väljakutse nii inimestele endile, tööandjatele kui ka täiend- ja ümberõppe korraldusele. Aina enam vajavad inimesed väikemaid õpiampse, õppekavad peavad muutuma dünaamilisemaks ning neid tuleb sagedamini nüüdisajastada.  

Uue oskusena peaksid tänased õpilased koolis omandama programmeerimiskeele, et tulla toime töömaailmas, kus on aina rohkem vaja digioskusi ning toimetada masinatega.

Endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, kes kommenteeris konverentsil tehnoloogia teemat, tõdes, et need riigid ja ettevõtted, kes on digitehnoloogiaga sina peal, on konkurentsieelises, need aga, kes otsustavad digipöördega mitte kaasa tulla, langevad konkurentsist välja.

Karu sõnul ei ole automatiseerimine ja digitaliseerimine eesmärk iseenesest, vaid vahend tööjõu vähenemisega toime tulemiseks. Seejuures ei tohi unustada inimesi, kelle töökohad automatiseeritakse, ning tuleb mõelda, millised on nende järgmised võimalikud sammud tööturul.

Palju uusi töökohti toob kaasa rohepööre, kinnitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius. Samas käib rohepöördega kaasas teatud töökohtade kadumine ning inimestel tuleb olla valmis liikuma ühest valdkonnast teise. Neil, kes ei suuda ümber õppida, võib minna raskeks. Kohustused täiend- ja ümberõppe toetamisel on nii ettevõtjatel kui riigil.

Muutustega tuleviku tööturul aitavad inimestel paremini toime tulla kiire kohanemisvõime ja eksperimenteerimisjulgus. Üks võimalus selliseid oskusi arendada on koguda mobiilsuskapitali. Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru tõi välja, et inimesed, kes on rohkem välismaal viibinud, on julgemad ja kardavad vähem uusi olukordi. Seetõttu ei peaks õpi- ja töörännet kartma, vaid normaliseerima.

Tammaru usub, et praeguste arengute jätkudes muutub Eesti atraktiivsemaks ning tööjõu sissevool Eestisse kasvab.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets tõdes, et riikide vahel käib võitlus eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu pärast. Ta usub, et talente saame Eestisse meelitada haridussüsteemi kaudu ja tarkade töökohtade loomisega. IT-valdkonnas oleme selle nišši loonud, ent meie palgatase ei anna teiste riikide ees eelist.  

Teisalt konkureerivad riigid aina enam lihtsamat tööd tegevatele inimestele, samas kui n-ö keskmist oskustaset nõudvad töökohad on kadumas.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia dotsendi Triin Roosalu sõnul näitab suundumus, et haridus ei taga edukust tööturul: keskmist oskustaset nõudvate töökohtade kadumisel tuleb paljudel leppida madalamaga. Me tahame, et töö- ja õpimaailm oleksid paindlikud ja individualiseeritud, ent kui õppimine käib ainult tasemehariduse kaudu, võib midagi jääda saamata. Roosalu hinnangul tuleb meil hakata väärtustama ka ülekantavaid oskusi, mis omandatakse väljapool formaalset ja tööalast õpet.