Kevad on käes, lapsed õue vutti lööma!

Kõnekeelne „vutt“ on üsna läbinähtavalt inglise päritolu sõna, mis on meile, tõsi küll, jõudnud ilmselt vene keele kaudu: football ‘jalgpall’ > футбол ‘jalgpall’ > „vutt“. Nagu näha, pole eesti keelde üle võetud kogu liitsõna, vaid üksnes selle täiendosa foot ‘jalg’; nii vormilt-sisult kui ka stiilitasandilt sobiv omakeelne vaste oleks ehk „jalka“.

Toredasti haakuvad „vutiga“ jalgpalli tähenduses eesti kõlasõna „vutt“ hoo, kiiruse tähistamiseks ja „vutt-vutt“, mis korduvana annab edasi vudinal, kiirete lühikeste sammudega jooksmise heli ning tähendab ka ‘ruttu, jooksuga!’ („Vutimängija kihutab vihase vutiga üle platsi“, „Lapsed jooksid vutt-vutt vutiplatsile“).

Oluline on märgata, et „vutt“ võib tähistada nii jalgpalli mänguna kui ka jalgpalli mänguvahendina. Näiteks lauses „Meie mängime vutti ja need, kes mängivad vutti, on vutimehed“ tähendab „vutt“ nimelt mängu, lauses „Vutt veeres jalalt jalale, veeres poissegi uperkuuti üksteise selga“ aga nimelt vahendit.

Mõlemad laused pärinevad Richard Janno lasteraamatust „Vutimehed“, mis ilmus esimest korda aastal 1935 ja kirjeldab poiste tegemisi 1912. aasta Tallinnas. Kusjuures „vutt“ pole ainus inglise keelest pärit jalgpallisõna, mida Janno poisid pruugivad. Nende palliplatsileksikoni kuuluvad lisaks „pass“ (inglise pass ‘sööt’) ja „aut“ (out ‘väljas, välja’) ning samuti kõnekeelsed „korner“ (corner või corner kick ‘nurgalöök’), „pendel“ (penalty või penalty kick ‘karistuslöök’), „koll“ (goal ‘värav’), „kollkipper“ (goalkeeper ‘väravavaht’), „pekk“ (back, siin ‘kaitsja’), „haavpekk“ (halfback ‘poolkaitsja’), „rehverii“ (referee ‘kohtunik’) ja „ahvsait“ (offside ‘suluseis’).

Moodne jalgpall on pärit Inglismaalt, niisiis pole ime, et ka hulk asjakohast sõnavara on üle võetud sealt (tõsi, sageli vene keele vahendusel). Küll võib nii mõnigi imeks panna, et näe, ei olegi ainult tänapäeva noorus hukas, inglispäraseid sõnu pruukisid ohtralt juba 20. sajandi alguse lapsedki!