Rahvusvahelise autismipäeva järel on kohane rääkida autistidest ja nende käekäigust. Mida pakub Eesti haridussüsteem autistlikule lapsele ja mis suunas peaks autismipedagoogika liikuma?

Autismi diagnoos on muutunud nii Eestis kui üle maailma aina sagedasemaks. USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse 2014. aasta uuringu kohaselt esineb autismi aasta-aastalt üha rohkem, nüüd juba 1%-l rahvastikust, üle 20 korra varasemast rohkem. Seega autismispektri häirega laste arv aina kasvab ja nende õpetamine peab muutuma järjest teadlikumaks ning vastama iga lapse vajadustele.

Riiklikult on ette nähtud, et tulenevalt õpilase vajadusest peab õppeasutus pakkuma talle kas üld-, tõhustatud või erituge. Autismispektri häirega lastele on tavaliselt vaja erituge, mis võimaldab pakkuda neile puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid koos vähemalt kahe kooli tugispetsialisti pideva teenusega ning sotsiaal- ja/või tervishoiuvaldkonna teenusega. 

Nii mõnigi eritoe valdkond on juba adekvaatselt tagatud. Rakendatakse autistlikele lastele sobivat õpetamismetoodikat (TEACCH – Treatment and Education of Autistic and related Communication handicapped Children) ja on võimalik pakkuda alternatiivkommunikatsiooni võimalusi (PECS – Picture Exchange Communication System). 

Koolidel on probleeme aga tugispetsialistide leidmisega ja autistlikele lastele sobivate õppevahendite võimaldamisega. Autistid on ülitundlikud ja visuaalsed õppijad ning neile on vaja sobivat õppekirjandust. Nende õpikud peavad olema ehitatud üles stereotüüpselt ja olema tugevalt struktureeritud, ilma liigse visuaalse mürata ning optimaalse verbaalsusega. Loomulikult peaksid need sisaldama palju pilte, skeeme ja jooniseid. Praegu on sobivate õppetekstide ning ülesannete otsimine ja koostamine õpetajate õlul, aga selleks kulub palju aega ja jaksu. Herbert Masingu koolis on legendi staatuses eripedagoog Ana Kontor selle mahuka töö ette võtnud ja nii mõnigi tema õppevahend on juba kasutusel. 

Kuidas leida sobiv õppekava?

Lisaks toele pakub kool autistlikule õpilasele õppekava, aga sobivat õppekava leida on keerulisem, kui see esmapilgul paistab. Sisuliselt on meil valida kahe õppekava vahel: on põhikooli riiklik õppekava ja põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava oma kolme tasemega. TEACCH-keskuse andmetel on ainult 31% autistidest intellektuaalselt maha jäänud, 1970.–1980. aastatel arvati see protsent olevat 70. Seega määrab Rajaleidja valdavale osale autistlikest lastest riikliku õppekava. Koolielu näitab aga, et see ei sobi väga paljudele. 

Kuidas siis leida sobiv õppekava? Mõistlik oleks kuulata autiste ja autistlike laste vanemaid ning loomulikult toetuda teadusuuringutele. 

Sirvides autismispektri häirega inimeste, nt Paula Tilli ja Temple Grandini kirjutatud raamatuid, jäävad kõlama järgmised mõtted. Autistlikud inimesed soovivad nagu neurotüüpilisedki haridust, mis arvestaks nende individuaalsete iseärasuste, tugevuste ja nõrkustega. Paula Tilli tõi välja, et autistidele tuleb pakkuda teadlikkust nende diagnoosist, et tagada toimetulekustrateegiad ja kompenseerida ette tulevad raskused. Mõlemad autistlikud autorid rõhutavad ka sotsiaalsete oskuste õpetamise vajadust, mis võimaldaks neil liikuda järgmisele tasandile. Temple Grandin leiab, et 18-aastaselt on hilja hakata mõtlema elule täiskasvanuna, 11–12-aastaselt on selleks sobiv aeg. 

Autismialast uurimistööd tehakse kolmel tasandil: käitumuslikul, neurobioloogilisel ja kognitiivsel. Autistlikule lapsele sobiva õppekava määramisel on mõttekas toetuda kognitiiv-psühholoogilisele tasandile, mille uurimisvaldkond on autistlike inimeste tunnetus: tajumine, mõtlemine, paindlikkus jne. Kognitiiv-psühholoogilised uuringud on pakkunud välja mitmeid tuntud kognitiivseid seletavaid teooriaid. 

Esimene nendest on tsentraalkoherentsi teooria, mille põhjal on autistlikel inimestel keeruline ühendada tajutud stiimuleid tähenduslikuks tervikuks, neil on raske mõista konteksti, nad takerduvad detailidesse ja on hädas seoste loomisega. 

Kui vaadata selle teooria valguses põhikooli riikliku õppekava (RÕK) üldpädevusi, siis läheb autisti eeldustega vastuollu õpipädevus, mis seab eesmärgiks õpitu kasutamise eri olukordades ja omandatud teadmiste seostamise varemõpituga. Ka põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe (LÕK) üldpädevustes eeldatakse, et põhikooli lõpuks mõistab õpilane igapäevaelus ilmnevaid inimese ja keskkonna seoseid. Viimane on RÕK-i õppekava eesmärgiga võrreldes küll oluliselt realistlikum, aga tsentraalkoherentsi teooria valguses on selle saavutamine siiski küsitav. Autistlike laste õpetajana julgeksin alla kirjutada ainult põhikooli RÕK-i toimetulekuõppe (TÕK) kahele üldeesmärgile, mis näeb sihina ette kujutada isiksust, kes tuleb toime igapäevategevustega, ja seab eesmärgiks soodustada õpilase enesetunnetuse, motoorsete, kognitiivsete, kommunikatiivsete ja sotsiaalsete oskuste arengut ning seeläbi ühiskonnas toimetulekut.

Kas pädevused on jõukohased?

Ka järgmine autismiteooria − vaimuteooria/meeleteooria –, mis ütleb, et autistlike inimeste võime mõista enda ja teiste meeleseisundit, sellega arvestada ja vastavalt käituda on puudulik, paneb sügavalt mõtlema RÕK-is üldpädevusteks seatud eesmärkide peale.

Juba esimene, kultuuri- ja väärtuspädevus seab eesmärgiks suutlikkuse hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast ning tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimeste, ühiskonnaga. Ka teine, sotsiaalne ja kodanikupädevus eeldab põhikoolilõpetajalt suutlikkust ennast teostada, toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna, kes toetab ühiskonna demokraatlikku arengut. Sama punkt seab eesmärgiks inimese, kes oskab teha koostööderi situatsioonides ning aktsepteerib teisi inimesi ja nende väärtushinnangute erinevust ning arvestab seda suhtlemisel. 

Loomulikult ei klapi meeleteooriaga ka kolmas, enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi, analüüsida oma käitumist eri olukordades, lahendada suhtlemisprobleeme. Samuti ei klapi viies, suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii ema- kui ka võõrkeeltes, arvestades olukorda ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust, esitleda ennast ja oma seisukohti, põhjendada neid, lugeda ja eristada ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust. 

Oleme seisus, kus lisaks põhikooli RÕK-ile näeb ka lihtsustatud õppekava ette meeleteooriaga vastuolus olevaid eesmärke. Näiteks suhtleb põhikoolilõpetaja vastavalt olukorrale, arvestab partneriga, esitab oma soove, selgitab seisukohti, osaleb arutelus ja arvestab teistega, hindab õigesti oma võimeid ning kujutab ette oma toimetulekut elus, arvestab rühma huvisid ja isiklikku huvi, peab kinni kokkulepetest (sh perekonnas), tunneb vastutust oma tegude eest. Jällegi on meeleteooria suhtes kõige adekvaatsemad hoopis põhikooli riikliku lihtsustatud õppekava toimetulekuõppe üldeesmärgid. Toimetulekuõpe peab kujundama isiksust, kes vastavalt oma võimetele teadvustab ennast ja kaasinimesi, oskab end väljendada, järgib üldinimlikke kõlblus- ja elementaarseid õigusnorme, hoidub vägivallast.

Kolmas oluline teooria on eksekutiivse ehk täidesaatva funktsiooni teooria, mis väidab, et autismispektri häirega inimestel on ülimalt keeruline ülesandeid planeerida ja organiseerida. Nad oskavad tihti öelda, mida nad peavad tegema, aga tegelik teostus õnnestub vaid abiga. Puuduliku planeerimisoskuse tõttu ilmutavad nad tihti tugevat vastupanu kõige uue suhtes.

Põhikooli riikliku õppekava kontekstis ei arvesta antud autismiteooriaga õpi- ja ettevõtlikkuspädevus. Õpipädevus seab eesmärgiks suutlikkuse organiseerida õppekeskkonda, planeerida õppimist ja seda plaani järgida, kasutada õpitut eri olukordades ja probleeme lahendades, seostada omandatud teadmisi varemõpituga.

Ettevõtlikkuspädevus näeb ette suutlikkust ideid luua ja ellu viia, seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu rakendada, korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest, reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele, võtta arukaid riske.

LÕK-i ja TÕK-i üldeesmärgid planeerimisoskust ei eelda, toimetulekuõpe seab eesmärgiks ainult orienteerumise päevastes toimingutes. Oluline on mainida, et visuaalse töösüsteemi abil suudab autistlik laps tihti ka keerulisemaid ülesandeid lahendada.

Need kolm autismi teooriat on kõige olulisemad ja viivad mõtteni, et põhikooli RÕK-is seatud eesmärgid on autistlikule lapsele liig. Vastupidise suuna annab sellelemõttele aga täiustatud pertseptuaalse funktsioneerimise teooria, mille kohaselt nähakse detailset tajumist ehk tsentraalkoherentsi teooriat pigem autismi tugevusena. Samuti selgitab see teooria asjaolu, et tihti satuvad just autistlikud inimesed teaduslikele töökohtadele. Ka koolielus näeme, et põhikooli riikliku õppekava matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus ning digipädevus on neile saavutatavad. 

Eelneva põhjal saab öelda, et autismispektri häirega lastele, kes on ääretult suurte individuaalsete iseärasustega, ei sobi ideaalselt ükski olemasolev õppekava. Neile on vaja individuaalset õppekava, mis võimaldaks vabalt ja mugavalt liikuda kõigi õppekavade vahel. See annaks võimaluse arvestada lapse tugevusi ja mitte takerduda võimatutesse eesmärkidesse, vaid kohandada neid adekvaatselt. Samuti on autistliku lapse õppekavasse vaja kirjutada autismispektri häirete eripärad ja kindlasti ka sotsiaalsed oskused, sh fookustada tähelepanu järgmise tasandi oskustele.

Tasub rõõmu tunda, et autistlikud lapsed saavad õppida väikeklassides, kohandatud keskkonnas ning sobiva metoodika alusel, aga autismipedagoogikasse on vaja veel palju panustada. Nii sobivasse õppekirjandusse, spetsialistide ja õpetajate väärtustamisse kui ka sobiva õppekava võimaldamisse. 

---

Eesti Autismipedagoogika Liit

Et autismispektrihäiretega õpilastele oleks igas Eesti koolis võimalik pakkuda just neile sobilikku tuge, on grupp entusiastlikke õpetajaid loonud Eesti Autismipedagoogika Liidu. 

Liidu eesmärk on koondada haridusvaldkonna töötajaid, kes on huvitatud autismipedagoogika arendamisest. Tööd jagub nii metoodika kui õppekava arendamisel, õpetajatele ja tugispetsialistidele suunatud koolituste Eestisse toomisel, ise koolitamisel. Organisatsioon on alles uus ja täpsemad arengusuunad kujunevad välja lähitulevikus. 

Kui tunned, et teema ka sind kõnetab, anna oma huvist märku autismipedagoogika@gmail.com.