Pärnu Kuninga tänava kooli 4.–6. klassi kuus õpilast lendas koos nelja täiskasvanuga 4000 kilomeetrit Portugali Assooride saartele osalema koos eakaaslastega viie riigi kultuuriprojektis. 

Reisi eesmärk oli tutvustada oma maa kultuuri, ajalugu, toite ja seeläbi mitme maa lastega sidemeid sõlmida. Rännult tagasi, kogunesid rännumehed kooli saali, kus nad oma teekonda ja kuuldut-nähtut viiendatele klassidele tutvustasid.  

Ainuüks ilm – 23 soojakraadi – ja asukoht Atlandi ookeani ääres olid eksootika, nagu ka vulkaanilise ja mägise saarestiku loodus. Lapsed said ujuda ookeanis ja kõndida mustadel laavakividel. Matkarajad, maa-alused geisrid ning vulkaanist moodustunud looduslik koobas olid põnevad ja meeldejäävad.

Et paremini tuttavaks saada, olid õpilased kõigis tegevustes jaotatud rahvusvahelistesse rühmadesse. Ühes töötoas meisterdasid lapsed taaskasutusmaterjalidest pille – trumme, trummipulki, kõristeid jm –, mille valmimise järel loodi orkester ja tehti muusikat ning salvestati see videosse. Toiduvalmistamise töötoas tegid meie lapsed kiluvõileibu, seenesalatiga korvikesi ja kama. Õpiti tundma iga riigi hümni ja lipuvärve, tantsiti rahvatantse ning mängiti mänge. Eesti lapsed õpetasid kaerajaani ja õppisid ise võitluskunste, mis on Assooridel populaarsed. Kohaliku ajalooga tutvuti, mängides lahingut, milles hispaanlased tulid Portugali vallutama, nii nagu see ajaloos oli toimunud koolimaja kohal, kus nüüd külas oldi. 

Iga maa lapsed valmistasid kohapeal video, pärnakad jäädvustasid tantsu ja pillide meisterdamise ning orkestrimängu. Lõpuvideo valmis rahvusvahelise rühmatööna, kus osales ka kolm eesti last. Direktor Urve Krause sõnul oli rõhuasetus rahusõnumil. 

Kui slaidid ja videod olid koolisaalis nähtud-kuuldud, said õpilased ülesande panna piltidest kokku maailmakaart. Samasugust ülesannet oli lahendatud ka Portugalis. Seejärel anti kõigile maitsta reisil käinud 5. klassi õpilase valmistatud muffineid ja tunda ära selles kasutatud maitseained. „Kaneel, või, suhkur, mandlid, rosinad, kookoshelbed,“ pakkusid lapsed. Kes õigesti arvas, sai õpetajalt kotikese nimetatud maitseainega. Seejärel mõeldi rühmatöö käigus, millisest riigist need ained pärit on, ning maailmakaardil asetati kotikesed riigiti paika. Sellegi mänguga said viiendikud teada, mida Assooridel õpitud oli. 

Reisil käinud lapsed kogesid, kui vajalik on keeleoskus. Kohapeal selgus, et eesti lapsed olid inglise keeles väga tublid, portugallased olid õnnetud oma vähese keeleoskuse pärast. Suheldes kasvas julgus, teiste kasin keeleoskus õpetas meie lastele kannatlikkust, kommenteerisid õpetajad. 

Kuninga tänava koolil oli see esimene projekt algkooliõpilastega ja esmakordne nii pikk reis. Kuus päeva möödus kiirelt ja koduigatsust ei tundnud keegi. Õpetajate hinnangul motiveerib selline reis hästi õppima ja õpitut kasutatakse koolitundides ära. Kolme aasta pikkune projekt „Kultuuripiisad“ nõudis hulga eeltööd, kuid rikastab nüüd õppekava. Direktor Urve Krausel on hea meel näha õpetajaid innustunult tegutsemas ja projekti kaudu juurde õppimas nii nüüdisaegset õpikasvatust kui ka lõimingut.