Keegi ei jäänud tühjade kätega. Prantsuse õpilased oma õpetaja Jean-Gabriel Deshayes’ga Pärnu rannas. Foto: Annika Poldre

Prantsuse õpilased vuntsisid Pärnut 

Keegi ei jäänud tühjade kätega. Prantsuse õpilased oma õpetaja Jean-Gabriel Deshayes’ga Pärnu rannas. Foto: Annika Poldre
2 minutit
37 vaatamist

Hoolega maha vaadates kõndisid prantsuse ja eesti teismelised ning nende õpetajad teisipäeval Pärnu linnas ja rannas ning korjasid pisiprügi, konisid ja paberitükke. 

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis on sel nädalal külas Erasmus+ projekti partnerid Prantsusmaale kuuluvalt India ookeani Réunioni saarelt. Jalutuskäik ja koristusaktsioon oli osa külaliste, kahe õpetaja ja viie õpilase õpirände programmist. 

Projekti eestvedaja, Sütevaka prantsuse keele õpetaja Liis Raal-Vilks rääkis, et põhieesmärk on täiustada meie õpilaste prantsuse keele suulist väljendusoskust, rikastada sõnavara, pakkuda õpetajatele keelepraktikat ja töövarjutamise võimalust. Kuid tähtis on ka keskkonnahoid ja vee väärtustamine. Töötubadeski on keelele lisaks tähelepanu loodusel ja veel lõimituna kunsti ja loovusega. 

Kevadtalvel käisid pärnakad Réunionil õpirändel. Vastukülaskäigul rääkis matemaatikaõpetaja Jean-Gabriel Deshayes, et see on tema esimene reis Ida-Euroopasse. „Muljetavaldav on loodus, tasane ja puhas maa ning lugupidav suhtumine loodusesse,“ nimetas ta. 9. klassi inglise keele tunnis, mida ta samal päeval vaatles, olid õpilased olnud väga aktiivsed ning nende keeleoskus – sõnavara tundmine ja hääldus – tähelepanuväärsed. 

Inglise keele õpetaja Zaverilal Nisha oli üllatunud sellest, kui tasane on Eestimaa. „Kui meil loobitakse väga palju prahti maha, siis siin on väga puhas,“ mainis ta.  

1300 õpilasega katoliikliku erakooli õppur Lyna rääkis, et nähes, kui tähtsaks peetakse siin keskkonda, paneb see mõtlema, et looduse eest tuleb hoolt kanda. „Ma püüan oma inglise keele oskust parandada ja see reis annab selleks hea võimaluse,“ sõnas Lyna. Talle meeldis õpetaja Kristel Kallau kunstitöötuba, kus maaliti veepudelitele ja meisterdati neile taaskasutustekstiilist ümbrised. „See oli võimalus avastada midagi uut,“ arvas Lyna. 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit
Õpetajate Leht