Metsavenna punker Vana-Võromaa Kultuurikoja ekspositsioonis. Foto: Vana-Võrumaa Kultuurikoda

Ajaloo õppimine inimeste lugude kaudu Võrumaal

Metsavenna punker Vana-Võromaa Kultuurikoja ekspositsioonis. Foto: Vana-Võrumaa Kultuurikoda
2 minutit
27 vaatamist

Vana-Võromaa Kultuurikojas, endise nimega Võrumaa Muuseumis Võrus Katariina alleel tähistame legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni 100. sünniaastapäeva talle pühendatud muuseumitunniga.

14. septembril möödus sada aastat legendaarse Võrumaa metsavenna Alfred Käärmanni (1922–2010) sünnist. Noore mehena läks ta pärast teise Nõukogude okupatsiooni algust 1944. aasta sügisel metsa. Aasta hiljem sai ta haarangus lõhkekuuliga vasakust käest haavata ja pääses üle noatera eluga tänu Läti metsavendadele, kes organiseerisid arstiabi. Alfred kaotas vasaku käe. Sellest hoolimata suutis Alfred vastu panna veel seitse pikka aastat ja ainult MGB agendiks hakanud reeturi pakutud mürgitatud joogiga saadi metsavend elusalt kätte. Järgnes kahekümne viieks aastaks sunnitööle mõistmine, lisaks sellele veel viieks aastaks asumisele saatmine. 

Tagasi okupeeritud Eestisse sai Alfred naasta 1981. aastal, tema tagakiusamine lakkas alles laulva revolutsiooni aastatel. Alfred Käärmanni algatusel on Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulisse kirjutatud põhimõte, et Eesti riik ja selle põhiseadus peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Alfred Käärmann oli iseseisvuse taastamisel üks aktiivsemaid mehi Võrumaal, võttis osa Kaitseliidu taastamisest ja valiti Eesti Kongressi saadikuks. Ta on avaldanud mitmeid raamatuid, tuntuim neist „Surmavaenlase vastu“ (Tartu, 2000). Autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga sõjaliste teenete eest vabadusvõitlejana.

Meil kõigil tuleb teha elus palju valikuid, osa neist on olulisemad kui teised. Ajaloo õppimise mõte on arendada ka otsustusvõimet. Ajalugu annab võimaluse vaadata meie eelkäijate tehtud otsuste tulemusi. Muuseumitunnis mõtiskleme valikuvariantide üle, mis olid Võrumaa noortel 1940. aastatel. Ajastusse sisse elamiseks proovime astuda mitme päriselt elanud inimese kingadesse, olgu see metsa läinud Alfred, Rootsi põgenenud Karl või koju jäänud Aleksander. Mõtleme, millised olid nende valikuvariandid ja mida meie nende asemel teeksime. 80-aastane distants nendest sündmustest annab meile võimaluse teada saada, millised olid nende valikute tagajärjed. 

  • Muuseumitund „Metsavend Alfred Käärmann ja 1940. aastate valikud“. 
  • Teema: ajalugu, ühiskonnaõpetus. Seos õppekavaga: 20. sajandi ajalugu, kodukoha lugu.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Muuseumid ravivad koolitüdimust

Mõni aeg tagasi potsatas Juhan Liivi muuseumi postkasti Viljandi Kesklinna Kooli ajaleht koos postkaardiga, millel muuhulgas kirjas: „Käisime 9. klassiga…

4 minutit

Aktiivõppeprogramm ei ole tuim tuur

Olen väga suur muuseumide aktiivõppeprogrammide armastaja ja harrastaja. Kuna töötan Miina Härma Gümnaasiumis, pärineb minu kogemus suuresti Tartu linnast….

4 minutit

Nukuteatrimuuseum kutsub teatrisse

Uuel aastal täieneb Nukuteatrimuuseumi haridusprogramm millegi erakordsega. Koostöös Eesti Noorsooteatriga jõuab esimest korda publiku ette lavastuslik muuseumitund „Teatrinukkude salamaailm“. Laval…

1 minut
Õpetajate Leht