Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Tüsilik

Priit Põhjala.
2 minutit
115 vaatamist

Pealtnäha lihtne ülesanne osutus tüsilikuks. Autori tüsilik mõttekäik pani tõlkijal pea valutama. Professor selgitas taime juhtkoe tüsilikku ehitust. Suhted vanade naabritega olid tüsilikud. Diagnoosiks oli hüsteeria tüsilike kaasnähtudega.

Andrus Saaberk (Saareste) kirjutab raamatus „Murdesõnad Põhja-Eestist. Tegelikuks tarvituseks kirjakeeles“ (1921), et „tüsilik“ (ka „tüsi“) on sisult „pisut selguseta, umbmäärane“, kuid näib tähendavat ‘täbar, raske, keeruline’ – ja et sõna on tuntud Lääne-Virumaal. Just sealt oli muuseas pärit Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes pruukis „tüsilikku“ juba ajakirjas „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“ (3. anne, 1849).

Saaberk-Saareste teeb ettepaneku hakata sõna „tüsilik“ tähenduses ‘komplitseeritud, keeruline’ tarvitama ka kirjakeeles. Ja pisut hiljem lisabki Elmar Muuk selle nii „Väikesesse õigekeelsus-sõnaraamatusse“ (1933; tähendus ‘keeruline; raske, täbar’) kui ka „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatusse“ (3. köide, 1937; tähendus ‘keerukas (kompliziert); raske, täbar’).

Saareste, Muugi ja ka Johannes Voldemar Veski pooldatud „tüsilikku“ ei salli Johannes Aavik, nimetades seda 1935. aastal pikemalt põhjendamata „halvaks murdesõnaks“ (vt Rudolf Tamme „Kokkupuuteid J. Aaviku ja J. V. Veskiga“, Keel ja Kirjandus 4, 1974), kuid Aavikust hoolimata on „tüsilik“ kõikidesse tähtsamatesse eesti keele sõnaraamatutesse kirjakeele sõnana püsima jäänud, tähenduseks ikka ‘raske, keerukas, vaevarikas, komplitseeritud’. (Erandlik on siin „Väike murdesõnastik“ (1989), kus „tüsiliku“ tähendusena on Lääne-Virumaalt Simuna kandist registreeritud ‘kahtlane’.)

Teab kui sage ja tuntud sõna „tüsilik“ muidugi ei ole – märksa tuntumad on näiteks tuletised „tüsistama“, „tüsistuma“ ja „tüsistus“. Hästi ei ole teada ka „tüsiliku“ päritolu. „Eesti etümoloogiasõnaraamat“ pakub välja oletuse, et see on tuletis samast tüvest mis sõnas „tüse“ (< vene дюжий ‘kogukas, tüse, mürakas’; on ka arvatud, et „tüse“ on läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome murdekeelne tysevä ‘tugev, kindel; vastupidav; jäik’). Igatahes on lood „tüsiliku“ algupäraga mõnevõrra … tüsilikud.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tasuta haridus ei peaks tähendama kultuurivaesust

Põhikooli riiklikku õppekava lugedes on selge, et kultuuriline haridus ja väärtuskasvatus on hariduse alus. Kultuurilise kogemuse kaudu…

3 minutit

Hea õpetamise mitmetahulisus

Mitmed neist õppejõududest, keda kõige kõrgemalt hindasin, kippusid saama teistelt tudengitelt negatiivset tagasisidet. Mõne populaarse professori loengud olid aga mulle pettumus. Õpetamisoskuste…

8 minutit

Eesti majanduse päästja on tänapäevane tehnoloogiaõpetuse klass

Esmapilgul ootamatultki on Eesti majanduse arengu pudelikaelaks saanud meie põhikoolide tehnoloogiaõpetuse klassiruumid, mis ei…

5 minutit
Õpetajate Leht