Vabamus saab külastada uut näitust „Välja ahju tagant!“, mis annab ülevaate Eesti naisliikumise 150-aastasest ajaloost.

Eesti ajaloos on võimsaid naisi, kes on aidanud ehitada demokraatiat, kuid kelle nimed on ajalooraamatutest tänamatult välja jäänud. Nendes tubades, kus olid Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt, oli ka Lilli Suburg. Nendes koosolekusaalides, kus viibisid Konstantin Päts ja Lui Olesk, võtsid istet ka Mari Raamot ja Minni Kurs-Olesk. Iseseisvas vabas riigis peavad olema ka naised iseseisvad ja vabad – see arusaam on demokraatia ülesehitamise juures kehtinud Eesti rahvusliku ärkamise ajast peale, juba 150 aastat. Ajalootunnis seda aga ei õpetata. Uue näitusega soovib Vabamu anda ajaloost välja jäänud naistele väärika ja võrdväärse koha meeste kõrval, keda me kõik teame ja peame meie riigi ajaloo suurkujudeks.

Näituse kuraator on Vabamu näituste juht Piret Karro, kunstnik Flo Kasearu, kujundaja Kaisa Sööt ja graafiline disainer Sandra Kosorotova.

Näitus tugineb Piret Karro uurimusel „150 aastat Eesti feminismi“, mis avaldati artiklina Vikerkaare 2022. aasta märtsinumbris.

Piret Karro: „Püüan selles uurimuses paigutada ühele ajateljele naisliikumised alates 1872. aastast, kui kangrud ja ketrajad tõusid Narvas üles ebainimlike töötingimuste vastu, kuni tänapäevani, 2022. aastani. See teeb kokku ümmarguselt 150 aastat. Toon välja lugusid ja avastusi oluliste naiste elust, tööst ja loomingust, mis rikastavad meie praegusi teadmisi oma ajaloost.“

Näitus on eesti, inglise ja vene keeles ning seda on oodatud vaatama kõik Eesti ajaloo huvilised, samuti naised ja tüdrukud, kes tahavad olla oma elu peategelased, ning mehed ja poisid, kes soovivad murda soostereotüüpseid mustreid.

Näitusega kaasneb mitmekesine publikuprogramm ning sinna on võimalik tellida nii muuseumitundi kui ekskursiooni. 

III kooliastmele ja gümnaasiumile suunatud muuseumitund kannab pealkirja „150 aastat võitlust naiste õiguste eest“. Muuseumitunnis vaadeldakse viimase 150 aasta ajalugu ning uuritakse, mida on tähendanud naiste õiguste ja vabaduste eest seismine eri ajastutel: rahvuslikul ärkamisajal, Vene tsaaririigi tehastes, Eesti Vabariigi naisseltsides ja hilise Nõukogude Eesti kultuurielus. Lisaks analüüsitakse, millist rolli mängisid naised Eesti Vabariigi ülesehitamisel ja iseseisvuse taastamisel ning miks on naiste esindatus poliitikas oluline. Rühmatööna uurivad õpilased lähemalt Lilli Suburgi, Leida Laiuse, Marju Lauristini, Alma Ostra-Oinase ja Kreenholmi streikijate lugusid ning panevad proovile oma manifesti kirjutamise ja sõnumite seadmise oskused.

Tund kestab 90 minutit ja seda saab tellida nii eesti kui vene keeles. Hind 5 eurot / õpilane.

Ekskursiooni näitusel võivad tellida kõik huvilised. 

Ekskursiooni ja muuseumitunde pakub Vabamu ettetellimisel kuni 10. märtsini 2024, mil näitus on viimast päeva avatud. Tellimine broneering@vabamu.ee, tel 668 0250.