Lapsed mänguasjamuuseumi näitusel „Kaisukaru 120“ teadmisi kogumas.  Foto: Liis Järv

Muuseumiharidus algab beebieas

Lapsed mänguasjamuuseumi näitusel „Kaisukaru 120“ teadmisi kogumas.  Foto: Liis Järv
2 minutit
27 vaatamist

Kui palju kordi oleme me muuseumis kuulnud lauseid „Me tuleme muuseumisse siis, kui lapsed on suuremad!“ või „Nad on liiga väikesed, ei oska veel teatrist aru saada!“. Meie aga leiame, et muuseumisse ja teatrisse tasub tulla juba päris väikestega, sest nii ju õpitaksegi! 

Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus näiteks saavad kõige pisemad teatrisõbrad oma esmase teatrielamuse fantaasiamängu „MINA!“ jälgides. „MINA!“ lugu tegeleb välimise ja sisemise mina tundmaõppimisega, mis on väikese teatrivaataja jaoks kindlasti üks olulisemaid teemasid – tegeleb ta ju iga päev kasvamisega. Vähem oluline pole kindlasti ka asjaolu, et see teatritükk on pilgeni muusikat täis.

Laps mänguasjamuuseumis mängust rõõmu tundmas. Foto: Liis Järv 

Teatris käidud? Läheme siis edasi muuseumisse! Mänguasjamuuseumi püsinäituseid külastades saavad juba 3–4-aastased teha tutvust sellise põneva teemaga nagu orienteerumine. Arvate, et see on neile keeruline? Sugugi mitte. Orienteerumise õppimiseks seigeldakse muuseumi tubade rägastikus, uuritakse mänguasju ja püütakse kaardil nende asjade asukohti määrata. Muidugi tuleb jutuks ka see, kuidas vanade mänguasjadega omal ajal mängiti. Neile õpetajatele, kes tahavad muuseumitunni oma õppekavaga siduda, saame öelda, et seoseid on palju ja te jääte kindlasti rahule, et lapsed oskavad uudses keskkonnas asju märgata ja avastada, nende keel ja kõne arenevad, nad omandavad uusi väljendeid, oskavad grupis kaasa rääkida ja teisi kuulata ning muidugi õpivad seda tänapäeval aina keerulisemaks muutuvat asja – keskendumist. 

Kuni 2023. aasta lõpuni saab mänguasjamuuseumis külastada tegelusnäitust „Kaisukaru 120“ ning sellega seotud muuseumitundi „Kaisukarude sünnipäevapidu“. Muuseumitunnis saavad lapsed teada, milliseid päriskarusid maailmas elab ja kuidas sündis kaisukaru, lisaks räägitakse tuntud karulugudest, nagu „Kolm karu“, „Karupoeg Puhh“ ja „Karupoeg Paddington“. Õpetajatel on ehk jälle küsimus, kuidas kaisukarud õppekavaga siduda. Lisaks keele ja kõne arengule ning uudses keskkonnas toimetamisele on selle muuseumitunni oluline osa kunstiliste oskuste arendamine käelise tegevuse ja loova mõtlemise kaudu. Kõlab toredalt, on ju?

Kuidas on, kas ikka tundub, et on vara väikelastega muuseumisse tulla või kohtume juba järgmisel nädalal mänguasjamuuseumis? 

Lisainfot muuseumi kohta leiab aadressilt www.mm.ee.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Enne kui lähed Pariisi, käi Nuustakul ära

Kodumaad käsitaw kirjandus ei ole meil weel kuigi suur. Selle tagajärjeks on, et kodumaad ka kuigi palju ei…

3 minutit

Interneti mahupiirang otsas, kas nüüd läheme muuseumisse?

Iga asi nõuab harjutamist, ka muuseumis käimine. Iloni Imedemaa on välja töötanud spetsiaalse programmi – „Minu…

3 minutit

Klassivaim nõgestest ja saunast!

Kui ma 1. septembril klassijuhatajatunnis õpilastega pärast pikka suvepuhkust kohtun, on esimene küsimus tavaliselt: „Millal me klassiöö teeme?“

Minu kooliaegne…

6 minutit
Õpetajate Leht